1. Helme: "Maailmamajanduse kriis seisneb eelkõige maailma rahandussüsteemi kriisis. Rahal, mida me kasutame, pole reaalsuses lihtsalt piisavalt katet. Raha juurde trükkimine aga jätkub, sest laenudele (eelkõige riikide laenudele) üles ehitatud süsteemis ei saa rahaveski seiskuda. Bitcoin’id, sularaha kasutamisest loobumine ja mitmed muud ideed pole selles olukorras oma olemuselt mitte niivõrd innovatiivsed, vaid agoonia ilmingud, mis püüavad rahataksomeetri totaalset nulli keeramist vähemalt edasi lükata, kui mitte täielikult vältida."

Helme ei mõista praeguse majanduskriisi olemust. Katteta raha juurdetrükkimist peetakse ohtlikuks, sest see võib kaasa tuua inflatsiooni. Rikastes riikides, sealhulgas Eestis, on praegu aga inflatsiooni tase väga madal ja inflatsiooni tõusu ei paista kusagilt. Mis puudutab raha katet või selle puudumist, siis raha katteks pole mets või väärismetallid, vaid seda väljaandva riigi usaldusväärsus. Usaldusväärsed riigid annavad välja kõva raha, ebausaldusväärsed aga lepalehti.

2. Helme: "Pole siis midagi imestada, et riigid, mis omal ajal eurotsooniga ei ühinenud, tänavad nüüd selle eest jumalat ja üha enam on riike, mis näevad rahvusvaluutade taastamises vähemalt ajutist ja lokaalset leevendust globaalsele rahanduskriisile."

Iseseisvat valuutat soovitatakse peamiselt seetõttu, et sel juhul peegeldab valuuta kurss riigi majanduse käekäiku. Kui majandusel läheb halvasti, saab valuutat devalveerida ja eksport hakkab odavama valuuta tõttu loodetavasti jälle tõusma. Devalveerimine tähendab ühe valuuta langust teise suhtes. Kõik Euroopa riigid korraga ei saa seega oma valuutat üksteise suhtes devalveerida, sest ühe valuuta languse kohta peab tulema teise valuuta vastav tõus. Majanduslikult konkurentsivõimelised riigid, nagu Saksamaa, said hästi hakkama nii pidevalt väärtust kasvatava saksa marga ajal ja elavad hästi ka euro ajal. Nõrga majandusega riike, nagu Kreeka, ei aidanud vanasti pidevalt väärtust kaotav valuuta ega aidanud neid ka euro.

3. Helme: "Samal ajal pole üha kasvav planeedi rahvastik saanud sugugi rikkamaks. Iga päev kannatab nälga või tühja kõhtu vähemalt kaks miljardit inimest. Ja iga päev tuleb puudustkannatajaid juurde."

Tegelikult on maailmamajandus järjekindlalt kasvanud ja inimesed on peaaegu kõikjal viimastel aastakümnetel oma jõukust kasvatanud. Ka vaesus on kiirelt vähenemas. 2012. aastal elas kogu maailma elanikkonnast 12,7 protsenti sissetulekuga vähem kui 1,9 dollarit päevas. Veel 1981. aastal oli taolisi, äärmuslikult vaeseid inimesi 44 protsenti. Suurim vaesuse vähenemine toimus Ida-Aasias, kus 1981. aastal elas 80 protsenti inimesi äärmuslikus vaesuses, 2012. aastal aga vaid 7,2 protsenti. Suurem osa arengust tuli Hiina arvelt. Kokku elab maailmas äärmuslikus vaesuses 900 miljonit inimest.

4. Helme: "Kui siia lisada ennast külma sõja võitjana tundnud liberaalse lääne inertne kihk oma demokraatia ja inimõiguste mudeli levitamiseks (paraku sageli sõja ja vägivaldseks pööranud värviliste revolutsioonide abil), siis saamegi kokku need põhjused, miks praegu miljonid inimesed Aasiast ja Aafrikast Euroopasse tungivad."

Kas Helme arvab siiralt, et värvilised revolutsioonid näiteks Gruusias või Ukrainas on lääne tekitatud? Sel juhul jagab ta ühte Venemaa propaganda põhilist seisukohta, mille kohaselt demokraatiameelsed revolutsioonid ei peegelda mitte rahva soove, vaid lääne mahhinatsioone. Sama loogika kohaselt väiks väita, et laulva revolutsiooni ajal tulid eestlased tänavatele, sest USA välisministeerium maksis neile selle eest.

5. Helme: "on (lähema) aja küsimus, millal "populistid" ja "äärmuslased" üle kogu Euroopa pehmopoliitikud võimult kukutavad. Sama juhtub USAs. Järgneb rahvusriikluste ja kohalike tsesarismide (vormid võivad varieeruda kõvast käest oligarhiate ja täisdiktatuurideni) paraad."

Helme on taolisi mõtteid väljendanud ka varem. Märkimisväärne on, et ta ei räägi mitte valimisvõidust, vaid "pehmopoliitikute võimult kukutamisest", millele järgnevad kõva käe oligarhiad ja täisdiktatuurid. Tekib küsimus, kas Helme ikka usub demokraatiasse? Kas ta on valmis kasutama vägivalda võimu saavutamiseks või võimul püsimiseks?

6. Helme: "Või Poola, kus valitsuse prioriteet number üks on omamaise ettevõtluse soosimine nii tööstuses kui põllumajanduses? Või Ungari, kus on tehtud täielik eurodirektiivide audit ja kõrvale heidetud kõik see, mis takistab Ungaris mis tahes eluvaldkonnas mõistuspärast tegevust?"

Omamaise ettevõtluse soodustamine? Kas Helme toetab protektsionistlikku majanduspoliitikat? Kas ta teab, miks majandusteadlased protektsionismi ei toeta? Sest kui meie hakkame kaitsma oma turgu välismaalaste eest, hakkavad välismaalased kaitsma oma turgu meie kauba eest. Paljud euronormid kehtivad üle ELi just selleks, et liikmesriigid ei hakkaks omaenda normidega teiste riikide kaupa turgudelt tõrjuma. Eesti jõukuse kiire kasvu taga on just tihe kaubavahetus naaberriikidega, mitte endassetõmbumine. Selleks, et teised avaksid meile oma turud, peame meie avama neile oma turud.

7. Helme: "Kakskümmend viis aastat pärast laulvat revolutsiooni vajame rahvusena ellu jäämiseks uut revolutsiooni – suveräänsusrevolutsiooni."

Eesti on suveräänne riik. Meie suveräänsuse tunnuseks on meie võime sõlmida välislepinguid ja astuda rahvusvahelistesse organisatsioonidesse nagu NATO ja Euroopa Liit. Meie suveräänsuse tunnuseks on ka meie õigus lahkuda neist liitudest, nagu Suurbritannia lahkub EList. Eesti rahva selge enamus toetab kuulumist Euroopa Liitu ja NATOsse ning tihedaid suhteid naabritega.