"Seda enam, et muudatuseelnõu pole varustatud minimaalsegi analüüsiga ettepaneku mõjudest ja avalikkust pole kaasatud selle vajalikkusegi üle aru pidama," märkis Sepp oma ettekandes. Vaatamata opositsiooni kriitikale otsustas riigikogu täna eelnõu esimese lugemise lõpetada ja muudatusettepanekute tähtajaks määrati 1. september.

Põhiseaduse muudatuse, mis vähendab valimisaastate arvu, kuid jätab valimiste arvu samaks, algatsid maikuus Reformierakond, IRL ja rohelised. Eelnõu selgituseks märkisid nad, et see peaks võimaldama pideva valmiskampaania asemel rohkem sisulist tööd teha. Samuti eraldataks välispoliitiline debatt, mis jääks presidendi ja europarlamendi valimiste aastale, ning sisepoliitiline arutelu, mis toimuks eelkõige kohalike ja riigikogu valimiste aastal.

Sepp ütles, et valimised on pidupäev valijaile ehk kõrgeima võimu kandjaile, mitte valitavatele. "Neile on see usaldushääletus tehtud töö eest ja kui valimistulemus ei meeldi, siis tuleb ümber hinnata oma seni tehtud töö ja põhjendused sellele, mitte võtta inimestelt võimalust nõudlikuks tagasisideks," selgitas Keskerakonna fraktsiooni liige Sepp oma ettekandes.

"Ja kolleeg, kelle sõnade kohaselt peab valimisi koondama põhjusel, et peojärgset pohmelli oleks vähem, peaks eelkõige hindama oma partei poliitika tõhusust ja kooskõla antud lubadustega, mitte koondama valijate võimalusi anda sellele hinnanguid," lisas ta.

Sepa sõnul on vastutustundetute poliitikute ja poliitikate esilekerkimise vältimiseks ka muid võimalusi peale põhiseaduse muutmise. "Selleks on eelkõige eelarve planeerimise pikem periood, läbipaistvam ja parem kaasatus, sisulised läbirääkimised huvirühmadega ning tegelik soov saavutada pikemajalisi konsensuslikke lahendusi," märkis Sepp. "Kuni seda ei osata ega taheta, ei muutu ka seaduse muutmisega midagi paremaks."

Sepp ütles, et tänane debatt riigikogus andis veel ühe "geniaalse" uue demokraatia põhiväärtuse – valimisrütmi, millele eelnõu algatajad soovivad allutada kõik muud demokraatia põhiväärtused.

"Kui tša-tša-tšaa valimisrütm muutub põhiseaduse kõige olulisemaks küsimuseks, siis pole edaspidi õiguskantsleril ega riigikohtul põhiseaduse hindamisel midagi kaasa rääkida ja see tuleks allutada kogenud tantsuspetsialistide Ants Taela või Merle Klandorfi pädevusse," märkis Sepp.