„Küsimus on selles, kas venekeelsed noored kasvavad täielikult Venemaa meedia inforuumis või on siiski olemas Eesti enda poolt toodetud kvaliteetne programm – mitte ainult poliitiline, vaid ka haridus- ja kultuuriprogramm, mis kindlasti väärib senisest märksa rohkem tähelepanu," rääkis Sepp Delfile. "Eestis on kindlasti kohta venekeelsel telekanalil, sest me tõenäoliselt eeldame, et eesti vaataja ei oleks nõus eestikeelset telepilti jagama venekeelsete subtiitritega.“

Evelyn Sepp pole nõus Allikmaa täna Eesti Päevalehes ilmunud väitega, et vaatamata kvaliteetsele programmile on ETV venekeelsetel saadetel vaatajaid väga vähe ja needki on enamasti eestlased.

„Nii palju, kui mina olen jälginud, peab ütlema, et ega selle auditooriumi võitmisega pole ka üldse tegeletud. Kui praegu öeldakse, et tegime, aga ei tulnud välja, siis see on kergema vastupanu teed minek,“ leidis Sepp.

Ta ei pea paljuks ka 6-7 miljonit eurot, mis Allikmaa sõnul täiemahulise venekeelse kanali loomiseks kulub. „Ma püstitaksin küsimuse niimoodi, et kas Eesti riik tahab, et ligi kolmandik elanikkonnast on integreeritud, või mitte ja teisekeelne kanal on sellises olustikus, nagu Eesti asub, absoluutselt vältimatu. Ma rõhutaksin veelkord, et programm ei peaks olema ainult poliitiline, vaid ka kultuuriline ja hariduslik, mõeldud igale vanuserühmale. See peaks olema täiesti elementaarne ja iseenesest mõistetav,“ märkis Sepp.