Euroülikooli rektor: tasuta kõrgharidus on pelgalt loosung
„Tasuta kõrgharidus on suurepärane idee, ega selles ei ole midagi uut,“ ütles Martin Delfile. „Ainult tekkib küsimus, mille arvelt see peaks toimuma. Lubada on suurepärane, aga selle täitmine jääb arusaamatuks.“
„Ma ei tea, kust need lisavahendid tulevad, minu arvutuste järgi see küll võimalik pole,“ rääkis ta.
„Mul ei ole adekvaatset arvestust, aga see number, mida oleks vaja, on kaunis suur. Palju suurem kui ajakirjanduses läbi käinud summad.“
„Pigem on tegemist ühe loosungiga, millega on võimalik tähelepanu tõmmata,“ lausus ta. „Ma pole kedagi näinud, kes midagi tasuta ei tahaks. Võib-olla peksa ei taha keegi tasuta saada, aga muud asjad küll sobivad.“
„Siis peab kusagilt midagi ära võtma,“ arutles rektor. „Aga meil on teatavasti veel terve pundar probleeme - sotiaalprobleemid, üle 100 000 töötu, ravijärjekorrad . See kisub vastuoludesse, kui tööd ei ole, aga me tahame tasuta kõrgharidust.“
Martin ei välistanud, et tasuta kõrgharidus võib aastate pärast reaalsuseks saada, aga mitte homme. Ta meenutas oma ülikoolipõlve, kus õpingud olid tasuta ja tudengitele maksti veel stipendiumi ka. „Aga kõik teavad, mille arvelt see 50 aastat tagasi toimus, praegu on olukord kardinaalselt teine,“ lausus ta.
Ta pidas tasuta kõrgharidust võimalikuks juhul, kui meil oleks rikkaid firmasid, kes oleks suutelised kompenseerima tudengtele nii elamis- kui õppekulusid.
Martin lisas, et kõrgharidus ei ole lihtsalt haridus, see on ka seotud teadus- ja haridustegevusega, mis mõlemad vajavad korralikku finantseerimist, et nad oleksid kvaliteetsed.
Probleem ei ole ainult Eestis
Kõrghariduse rahastamine ei ole ainult Eesti probleem. „Kui ka suhteliselt edukastes ja jõukates riikides on probleemid kõrghariduse korraaldamisega, siis meil läheb sellebi jõudmiseks ikkagi üksjagu aega,“ sõnas Martin.
Ta tõi näiteks, et Inglismaa on ümber korraldamas oma kõrgharidust ja tahab tõsta õppemaksumust kaks korda ning suurendada krediidi tagasimaksmise aega 30 aastani. „Ma juhtusin olema seal ajal, kui inimesed selle vastu tänavatel välja astusid,“ lisas ta.
Juhul kui riik maksaks kinni kõik kõrgkoolikohad, siis kaotaks erakoolitus Martini sõnul oma senise missiooni. „Mingi konkurents peab ju ikka olema, terve konkurents sunnib ju edasi arenema,“ lausus Martin. „Iga kõrgkooli missioon on ju haridust anda.“
Martini sõnul on Eestis alla 70 000 tudengi, mis oleks kaks tublit ülikooli mõnes teises riigis. Eraülikoolide üliõpilaskond on sellest kümnendik. Euroülikoolis on hetkel tudengeid tuhande ringis, kes maksavad sõltuvalt teaduskonnast keskmiselt 2000 krooni õppemaksu. Ta lisas, et praegu on ka avalik-õiguslikes ülikoolides üle poole tasulisi õppekohti.
