Euroraport hoiatab metsa raiskamise eest

Euroopa Keskkonnaagentuuri äsja valminud aruanne kiidab Eesti mahepõllundust, kuid osutab märgatavale tagasiminekule metsanduses.

Tuleval nädalal Kiievis toimuvaks Euroopa keskkonnaministrite konverentsiks valminud hinnang märgib, et metsandus on probleem Eestis, Lätis ja Soomes, kirjutas Eesti Päevaleht.

“Oleme säästva metsanduse teelt kõrvale astunud,” möönis keskkonnaminister Villu Reiljan. “Eesti on alla kirjutanud paljudele konventsioonidele. Tõsiselt võetav riik ei aja rahvusvahelisel areenil teistsugust juttu, kui tegelik olukord on.”

Reiljani sõnul aitaks olukorrast välja metsaseaduse parandamine ning säästva metsanduse põhimõtete selge rakendamine erasektoris.

“Mets ei ole üldiselt metsaärimeeste jaoks. Ma saan küll aru, et nad tõmblevad, aga ka neil tuleb oma lastelastele silma vaadata,” selgitas ta, “eraomanik tavaliselt ei tahagi näha kaugemale, ta tahab nüüd, kohe ja palju.”

Eesti Metsatööstuse Liidu tegevdirektor Andres Talijärv hindas metsanduse olukorda Eestis normaalseks, kui must puidukaubandus ja röövraie kõrvale jätta. “Väga lihtne on öelda: ärge raiuge, aga rangemate normide rakendamisel peab olema ka loogika,” lausus ta, “seni on öeldud ainult, et võtame numbrit väiksemaks. Praegune turg paraku nõuab puitu.”

Reiljan kinnitas, et läheb ministrite konverentsile püstipäi, sest põhjust häbenemiseks pole. Sama nentis ta, et Eestis vajab parandamist veel veepuhastus ja puhas tootmine.

Kuigi Euroopa Liiduga ühinemisel tuleb Eestil kõvasti keskkonnakaitsesse investeerida, ei pidanud minister põhi-probleemiks mitte rahapuudust, vaid haldussuutmatust. “Erastamisest laekuvast rahast keskkonna jaoks on loobutud, ei tea, miks seda ei tahetud,” märkis ta.

Mitme kriteeriumi kohaselt on Kesk- ja Ida-Euroopa keskkonnaolukord Lääne-Euroopa omast oluliselt kiiremini paranenud.

Positiivsest küljest märkis keskkonnaraport Eesti mahepõllumajandust, mis Ida-Euroopas on tunduvalt paremal järjel kui Lääne-Euroopas. Ka on postsotsialistlikes riikides märkimisväärselt paranenud jäätmekäitlus ning vähenenud kasvuhoonegaaside heitkogused ja energiatarbimine.

Eesti rahvuslik ekspert Euroopa Keskkonnaagentuuris Andrus Meiner ütles, et Eestis on Kesk- ja Ida-Euroopast paremini arenenud reovee puhastamine. Kui mujal sarnase taustaga riikides on reoveepuhastiga ühendatud 25 protsenti elanikkonnast, siis Eestis koguni 70.

Suurimaid globaalseid probleeme nägi raport transpordimahtude kasvus, ohtlike ja olmejäätmete tekkes, mulla erosioonis ja liikide arvu vähenemises.