Europarlament mõistis kommunismi kuriteod hukka
Parlamendiliikmed peavad kahetsusväärseks, et 20 aastat pärast Kesk- ja Ida-Euroopa totalitaarsete kommunistlike diktatuuride kokkuvarisemist piiratakse mõnes liikmesriigis ikka veel liigselt juurdepääsu isikliku tähtsusega või teaduslikuks uurimistööks vajalikele dokumentidele. Seetõttu nõutakse resolutsioonis, et kõikides liikmesriikides tehtaks tõelisi jõupingutusi arhiivide, sealhulgas endiste sisejulgeolekuteenistuste, salapolitsei ja luureteenistuste arhiivide avamiseks.
Komisjoni ja liikmesriike kutsutakse üles tegema veelgi rohkem jõupingutusi, et parandada Euroopa ajaloo õpetamist ja rõhutada Euroopa integratsiooni ajaloolist saavutust ning suurt kontrasti traagilise mineviku ja täna Euroopa Liidus valitseva rahumeelse ja demokraatliku ühiskonnakorra vahel. Lisaks kutsutakse nõukogu ja komisjoni üles toetama ja kaitsma selliste valitsusväliste organisatsioonide tegevust, kes uurivad ja koguvad aktiivselt stalinismi perioodil toime pandud kuritegudega seotud dokumente, näiteks Memorial Venemaa Föderatsioonis.
Resolutsiooni poolt hääletas 553, vastu 44 ja erapooletuks jäi 33 saadikut. 2009. aastal tähistab taasühinenud Euroopa Kesk- ja Ida-Euroopa kommunistlike diktatuuride kokkuvarisemise ja Berliini müüri langemise 20. aastapäeva, mis peaks saadikute arvates "pakkuma võimaluse tõsta teadlikkust minevikust ja tunnustada demokraatlike kodanikualgatuste rolli ning andma ajendi ühtekuuluvustunde tugevdamiseks".
Saadikud märgivad resolutsioonis, et ühelgi poliitilisel organil või erakonnal ei ole monopoli ajaloo tõlgendamisel ning et ajaloo väärtõlgendused võivad innustada alternatiive välistavat poliitikat ning õhutada seega vihkamist ja rassismi.
Saadikud on veendunud, et kommunistlike totalitaarsete režiimide toimepandud kuritegude avalikustamise ja nendele hinnangu andmise lõppeesmärk on leppimine, mida on võimalik saavutada vastutust tunnistades, andestust paludes ja moraalset uuestisündi edendades.
