Eurooplane valib partei, eestlane kandidaadi põhjal

Euroopa Liidu liikmesriike hõlmavast küsitlusest selgus, et kui Eestis tehakse valimisotsus enamasti kandidaadi isikust lähtudes, siis mujal Euroopas peetakse hääle andmisel oluliseks valimiskampaaniat.

Euroopa kodanikud teevad oma valimisotsuse tavaliselt valimiskampaaniast või parteilojaalsusest, harvem ka kandidaadi isikust lähtudes, kinnitab Euroopa Komisjoni tellitud küsitlus.

Uuringufirma Saar Poll poolt Eestis korraldatud küsitlusest ilmnes, et Eesti elanike vastused esinesid üsna suuresti Euroopa keskmisest. Kui keskmiselt 37 protsenti eurooplastest teeb oma kandidaadivaliku kampaanias käsitletud teemade alusel, siis Eestis andis sama vastuse poole vähem küsitletuid - kampaania rolli lõpliku otsuse langetamisel tunnistab vaid 15 protsenti.

Iga neljas Euroopa Liidu kodanik (25 protsenti) peab valimisotsuse langetamise juures määrava tähtsusega teguriks kandidaadi isikut, Eesti elanike seas on samal seisukohal aga koguni 43 protsenti. Kõige enam tähtsustavad kandidaadi persooni lätlased, vähim aga Suurbritannia ja Rootsi elanikud.

Europarlamendi valimistel seevastu peavad valijad tähtsaimaks teguriks hoopis kandidaadi kogemust Euroopa-asjades (36 protsenti). Eriti tähtsustavad kandidaadi kogemust naisvalijad, samas kui meeste hulgas on naistest mõnevõrra enam neid, kelle jaoks on oluline kandidaadi poliitiline kuuluvus. Siin ei erinenud Euroopa keskmisest ka Eesti elanike seisukohad: meilgi peetakse eurokogemust kõige tähtsamaks põhjuseks, miks Euroopa Parlamendi valimistel kellegi poolt hääletada.

"Viimase kümmekonna aasta jooksul on Eesti erakondade tegevus- ja ideeprogrammid paljuski oma erisust kaotanud ja seetõttu on valijatel keerukas otsustada, millise platvormi poolt oma hääl anda. Taasiseseisvumisperioodi algusest alates on Eesti poliitikas isiksused mänginud erilist rolli," kommenteeris uuringu tulemusi  sotsioloog Andrus Saar, lisades, et sellest ei olegi nii palju aega tagasi, kui erakonna reiting sõltus ainuüksi selle juhist.

Saar tuletab meelde, et varasemad avaliku arvamuse küsitluste tulemused erinesid puhtalt selle alusel, millise isiku panid uuringufirmad mingit erakonda esindama. "Näiteks Mõõdukate toetus oli pea olematu, kui selle erakonna nime taha ei pandud partei esimehe nime. Kui selleks oli Andres Tarand, siis oli erakonna populaarsus tipus. Piisas, et esimehe nimi muutus ja reiting kukkus kolinal. Sarnased nähtused mõjustasid ka ülejäänud erakondi, kuigi vähem," kinnitas Saar.

Praegu hakkab  Saare sõnul valijatel kinnistuma erinevate erakondade imago, kuid sellele vaatamata on valimisotsus enamasti isikukeskne. Valimiskampaaniad on Eestis end päris tugevalt diskrediteerinud - olgu siis massiivsuse, nõrkade sõnumite või valijate intelligentsuse alahindamise pärast. Vaid mõned erilised aktsioonid on omanud otsustavat mõju, aga reeglina mõjutavad kampaaniad valijate otsuseid suhteliselt vähe, sest isikuvalimise faktoril on suurem roll.

Küsitlus viidi Euroopa Komisjoni tellimusel uuringusarja Flash Eurobarometer raames läbi 9.-13. veebruaril 2009. Kokku osales uuringus üle 35 000 naise ja 5500 mehe üle terve Euroopa. Eestis küsitleti 1005 vähemalt 18-aastast elanikku, uuringu läbiviimist koordineeris OÜ Saar Poll.