Samas jäi teine raport, mis puudutab uusi natsismiilminguid Euroopas, päevakorrast välja, kirjutab Eesti Päevaleht.

Huvi kommunismikuritöid hukkamõistva raporti vastu on assamblee Eesti delegatsiooni liikme Andres Herkeli sõnul enneolematu: juba esmaspäeva hommikuks oli kolmapäevasele arutelule esitatud 46 sõnavõtusoovi. Selles nimekirjas on ka Herkel, Eesti delegatsiooni juht Marko Mihkelson ja delegatsiooni liige Katrin Saks.

“Kindlasti ei saa kõik sõna, kuid loodame, et meie delegatsioonist keegi siiski saab,” sõnas Herkel. Raport on koostatud rootslase Göran Lindbladi eestvõttel ning selle põhiidee on mõte, et totalitaarsete kommunistlike režiimide kuritööd tuleb rahvusvaheliselt hukka mõista, kannatanute mälestust austada ning toimunud õudustest ka kooliõpikuis kõnelda. Raportis on viidatud, et vähemalt 94 miljonit inimest maailmas on langenud kommunistlike režiimide kuritegude ohvriks.

Raportis peetakse oluliseks Venemaa arhiivide avanemist, et esimese kommunistliku režiimi loonud riigis toimunust tõene pilt saada.