Euroopa ülemkogu: geoblokk peab selle aasta lõpuks kaduma

 (38)

Euroopa ülemkogu: geoblokk peab selle aasta lõpuks kaduma
EU2017EE / Tauno Tõhk

Euroopa ülemkogu otsustas, et seni toppama jäänud otsus lõpetada geoblokeerimine Euroopa liidus peab saama aasta lõpuks lahendatud.

Peaminister Jüri Ratas ütles täna pärast Euroopa ülemkogu (ehk Euroopa valitsusjuhtide koosviibimise) esimest sessiooni, et riigijuhid otsustasid, et kauaräägitud geoblokeeringu kaotamise mõte peab saama aasta lõpuks lahendatud. Tegemist on küsimusega, mille kohta on Euroopa komisjoni asepresidendi Andrus Ansipi eestvedamisel valminud määrus, kuid mille detaile pole liikmesriigid suutnud kokku leppida.

Geoblokeerimise mure sümboliks on saanud Ansipi 2014. aastal toodud näide, et maksis Kanal 2 eest kümme eurot, kuid sellest hoolimata ei olnud tema abikaasal Brüsselis võimalik vaadata telesarja "Sajandi armastus" geoblokeerimise tõttu.

Brüsselis Eesti alalise esinduse digivaldkonna juht Luukas Ilves selgitas, et see ei tähenda automaatselt seda, et kõigi riikide kõik digitaalsed tooted teistes liikmesriikides on automaatselt kättesaadavad. „Oluline on see, et praegune õiguslik keskkond soodustaks seda, et tarbija saaks kätte selle, mille eest ta maksnud on,“ ütles ta.

Seotud lood:

Euroopa ülemkogu järeldused on pigem vaid suunis ning ei tähenda automaatselt, et esimesest jaanuarist kõik geoblokk kadunud on. Arutlused käivad veel selle üle, kas geoblokk peaks kehtima ka näiteks e-raamatute või arvutimängude kohta. Ilvese sõnutsi on tihtipeale litsentsi müüjad ju ise otsustanud, kellele nad soovivad oma toodangut näidata või müüa.

Loe veel

Peaminister Ratase sõnutsi oli arutlusel ka digimajanduse maksustamise küsimus. „Teema on kindlasti globaalne, mitte ainult Euroopa sisene,“ ütles ta. Euroopa juhid andsid komisjonile ülesandeks juba järgmise aasta alguseks välja töötada oma plaani selle kohta, kuidas suurte internetigigantide (nagu Facebook, Google või Amazon) maksustamine võiks toimuda.

Tänasel ülemkogul arutasid valitsusjuhid digiteemade kõrval järjekordselt ka rändeküsimusi – kuidas tagada Liibüale piisavalt tuge; kuidas asüüli taotlemise süsteemi parandada; kuidas piiride tugevdamine on juba tulemusi toonud ja kuidas mõned riigid, kes on rändekriisi tõttu sisse seadnud Euroopas sisepiiridel kontrollid, peaksid millalgi nendest jällegi loobuma ja Schengeni ala põhimõtteliselt taastama.

Samuti oli jutuks süvendatud kaitsekoostöö, mida tuntakse lühendiga PESCO. Tegemist on esmakordselt olukorraga, kus Euroopa riigid hakkavad struktureeritult tegema koostööd (näiteks ühiselt investeerima kaitsevaldkonna tehnoloogiasse nagu näiteks droonid või küberkaitse). Euroopa välisasjade kõrge esindaja Federica Mogherini ütles ülemkogule saabudes, et nad loodavad selle struktuuri välja kuulutada juba novembrikuus.

Ülemkogu esimese töösessiooni järel lähevad valitsusjuhid õhtust sööma. Selles formaadis (kuna õhtusöögil viibib kaasa väiksem hulk kaaskonda) on neil võimalus rääkida lähemalt välispoliitikast, sel korral konkreetselt Türgi liitumisläbirääkimisest. Euroopa riikide juhid on üha enam rääkinud sellest, kuidas Türgi liigub demokraatlikult teelt kõrvale ning olnud üha skeptilisemad Türgi võimaliku liitumise suhtes. Ka Euroopa komisjoni president Jean-Claude Juncker ütles septembris peetud kõnes olukorrast Euroopa liidus, et need mured välistavad lähitulevikus Türgi liitumise.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare