Euroopa soovib pagulastele suuremat kaitset
Euroopa Komisjoni asepresidendi ning õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimuste voliniku Jacques Barrot’ sõnul astus komisjon selle algatusega olulise sammu tegeliku solidaarsuse suunas pagulastele peavarju pakkuvate kolmandate riikidega.
Ümberasustamine tähendab pagulaste ümberpaigutamist esmast varjupaika pakkuvast riigist teise riiki, kus nad saavad alustada uut elu ja kus neile antakse alaline kaitse. Enamik maailma pagulasi asub väljaspool Euroopa Liitu Aasia, Aafrika või Lähis-Ida arenguriikides, kus ei ole võimalik suurt hulka pagulasi integreerida.
ÜRO hinnangul vajavad maailma ligikaudu 10 miljonist pagulasest järgmisel aastal ümberasustamist 203 000. Möödunud aastal asustasid maailma riigid ümber 65 000 pagulast. Neist 4378 pagulast ehk 6,7 protsenti asustati ümber mõnda ELi riiki. Eesti võttis möödunud aastal vastu neli pagulast. Ümberasustamist vajavate pagulaste hulk kasvab, kuid eri riikide ümberasustamisprogrammides pakutavate kohtade arv mitte.
Täna asustatakse kolmandatest riikidest pärit pagulasi ümber kümnes ELi liikmesriigis, lisaks asustavad osad liikmesriigid pagulasi ümber üksikjuhtudel.
Euroopa Komisjon tegi ettepaneku programmi loomiseks, sest senine ümberasustamistegevus on toimunud ilma ühise arutelu ja koostööta. Programmiga algav tihe koostöö liikmesriikide vahel lubab oluliselt suurendada ümberasustamistegevuse tulemuslikkust, kulutasuvust ning humanitaarset ja strateegilist mõju.
Näiteks võimaldab programm seada ühiseid aastaprioriteete kasutada paremini ära Euroopa Pagulasfondist liikmesriikidele antavat rahalist toetust. Samuti hakkavad liikmesriigid nüüdsest ühiselt korraldama ümberasustamist vajavate pagulaste kindlakstegemist ja vastuvõtmist. Kõiki liikmesriike abistab tulevane Euroopa varjupaigaküsimuste tugiamet.
Kõikidel ELi liikmesriikidel on endiselt vabadus otsustada, kas nad soovivad pagulasi vastu võtta ja, kui soovivad, siis kui suurel arvul.
