Euroopa soolise võrdõiguslikkuse instituudi direktor: formaalselt on võrdõiguslikkusega kõik korras
Mida saab üks agentuur ära teha soolise võrdõiguslikkuse heaks?
See on ainus agentuur Euroopas, mis tegeleb soolise võrdõiguslikkusega ning ta on loodud eesmärgiga teostada praktilist tööd, toetamaks Euroopa soolise võrdõiguslikkuse poliitikat.
Kas Euroopa Liidus on üldse vaja sellist agentuuri? Pealtnäha ei ole ju võrdõiguslikkusega Euroopas probleeme?
Selles ongi probleem. Õigused on formaalselt olemas, aga kui vaadata praktilist väljundit, siis need õigused ei kehti. Igaühte võib valida parlamenti, aga Euroopas on naisi parlamentides keskmiselt vaid 30 protsenti. Võrdsust ei ole, isegi kui kellegi õigusi pole kuritarvitatud. Sama kehtib ka kahe naisministrite kohta — neil on formaalne õigus olla esindatud, aga nad ei ole valitsustes.
Soolise võrdõiguslikkuse agentuuri töö on esmalt anda inimestele informatsiooni nende õiguste kohta, näidata ka kitsaskohti ning selgitada, miks võrdõiguslikkus on oluline.
Paljud inimesed usuvad, et Euroopas on võrdsus saavutatud, kuid tegelikkuses on palju varjatud ebvavõrdsust.
Väidetakse, et naistel ei ole vaja eraldi kvoote, kui inimene on piisavalt kvalifitseeritud, siis saavutab ta kõik mida vaja?
See on nende inimeste tavapärane argument, kes kvoote ei poolda. Samas on väga raske tõestada, et sa oled piisavalt kvalifitseeritud. Meestega võrreldes on naistel rohkem haridust, kuid nad ei pruugi saada haridusega sobivat ametikohta, kuna kõrgetel kohtadel olevatel meestel on tunduvalt parem sotsiaalvõrgustik, mille abil on neil lihtsam leida ametikohale sobiv mees, kes räägib nende keelt ja mängib nende reeglite järgi.
Formaalselt ei ole ühtegi takistust, aga tegelikkuses on nii palju erinevaid aspekte, kuidas hinnatakse meest või kuidas hinnatakse naist.
Tänapäeva mehed tunnevad end naiste võrdusesooviga silmitsi seitses ebaklindelt. Kas teie agentuur tegeleb ka meeste probleemidega?
Jah muidugi, me oleme soolise võrdõiguslikkuse agentuur. Kui mehed tunnevad end traditsioonilistes rollides ja töökohtades ebakindlalt, siis miski ei tohiks neid takistada valida endale sobivam töökoht. Kõik oleksid väga rõõmsad, kui mehed ühineksid naistega ja hakkaksid koolides õpetajateks või haiglates meditsiiniõdedeks.
Kuid õpetajate ja õdede palgad on tunduvalt väiksemad, kui mehed saada tahaksid.
Jah, ja sellepärast mehed tunnevadki end ohustatuna, kui peavad madalama palgaga töökoha vastu võtma. Kuid miks peaksid naised töötama madala palgaga? Ja kui mõelda, et mehel on perekond või partner, kellega ta koos elab, siis miks peaks ta partner vähem teenima kui mees? Kui mõlemad teenivad võrdselt, siis saavad nad lubada endale parema elukvaliteeti.
Aga ka mõned naised eeldavad, et mees peab koju tooma rohkem raha.
Jah, need on samuti stereotüübid, mis ei peaks olema. Ometi on olemas palju mehi, kes ei taha olla macholikud ja tugevad ja rahateenivad kuid neid sunnitakse sellisteks ühiskonna poolt.
Mida te ütlete naistele, kes tahavad ollagi kodused ja lapsi kasvatada?
Uuringud näitavad, et aastaid lastega kodus olnud naistel on tunduvalt raskem taas siseneda töööturule, nende kvalifikatsioon on vananenud ning ka on nad tunduvalt ebakindlamad.
Kodus olevad naised ei mõtle pensionile. Kui ei tööta, siis ei saa ka pärast pensionit. Samas puudub ka igasugune garantii, et mees, kellega sa koos elad, ei viska sindd ühel päeval välja ning siis sa pead elama vaesuses. Kunagi ei tea, mida elu kaasa toob.
