Euroopa Parlamendi väliskomisjon kiitis heaks Euroopa kaitseliidu loomise raporti
Euroopa Parlamendi väliskomisjon kiitis eile õhtul heaks Urmas Paeti loodud Euroopa kaitseliidu loomise raporti. Raport on suunatud ELi kaitsekoostöö tugevdamisele.
"Julgeolekuolukord Euroopa vahetus naabruses on viimastel aastatel järjest halvenenud. Euroopa peab iseenda kaitsmiseks ja turvalisuse suurendamiseks tegema palju rohkem kui seni. Tuleb arendada Euroopa kaitsepoliitikat, mis toetaks ja täiendaks NATOt ja aitaks seista meie huvide ning euroopalike väärtuste eest,“ lisas ta.
Paeti sõnul on ELi ja ELi liikmesriikide võimekuse arendamisel võtmesõnaks koostöö NATOga. „Ka ELi riikidel nagu NATO liikmesriikidelgi tuleb seada eesmärgiks 2 protsenti SKPst kulutamine kaitsele. Võib ju lõpmatuseni rääkida kaitsekulude efektiivsuse suurendamisest, mida tuleb ka teha, kuid samas on teatud kvaliteeditasemele jõudmiseks vaja ka kvantiteeti,“ ütles ta.
On terve rida küsimusi, kus EL saaks Paeti sõnul kiirete ja selgete otsustega paremaks ja praktilisemaks muuta nii oma seesmist kaitsekoostööd kui ka koostööd NATOga.
„Nii on Euroopa sees liitlaste sõjaväelaste liikumine riigist riiki väga vaevaline, bürokraatlik ja aeganõudev. ELi liikmesriikide haldusmenetlused aeglustavad asjatult kiirreageerimisjõudude piiriülest liikumist ELi territooriumil. EL peab looma süsteemi, mis seda muudab ehk millega koordineeritakse kaitseväe isikkoosseisu, seadmete ja varustuse kiiret liikumist ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika ülesandel siis, kui tuleb kasutusele võtta solidaarsusklausel ning kui on kohustus anda abi ja toetust kõigi nende käsutuses olevate vahenditega ehk luua tuleb nn kaitseväe Schengen,“ ütles Paet.
Paeti sõnul saab EL rahaliselt toetada ka näiteks rahvusvaheliste NATO pataljonide paigutamist ELi idaserva liikmesriikidesse, toetades vajamineva infrastruktuuri, nagu kasarmud ja muud hooned, teed jms rajamist. „Praegu on enamik sellest koormusest nende üksikute konkreetsete liikmesriikide õlgadel, kes oma geopoliitilise asukoha tõttu liitlaste suuremat kohalolu vajavad. Samas on liitlaste suurem kohalolu konkreetsetes riikides kogu NATO ja ELi liikmesriikide kaitseks ning seega on õigustatud ka täiendava kulu solidaarne jaotus,“ ütles ta.
