Resolutsioon kutsub Venemaa ametivõime üles kiiremas korras vabastama Eston Kohveri ja Nadija Savtšenko.

Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam ütles, et aktiivset sõjategevust tsiviliseeritud maailma vastu alustanud režiim on ühtaegu alustanud sõda omaenda kodanikuühiskonna vastu.

"EL-i nimekirja tuleb laiendada ka meediaga seotud isikuile, kes levitavad valesid, vihakõnet ja agressiivset natsionalismi. On tarvis teha parim, et vabastataks oma riigi territooriumilt röövitud ja Venemaal vangistatud - Nadya Savtšenko ja Eston Kohver," ütles Kelam.

Euroopa Parlamendi saadik Urmas Paet ütles, et kuigi Eesti, EL, Euroopa Nõukogu ja paljud riigid on Venemaalt nõudnud Estoni Kohveri vabastamist ja kodumaale saatmist, pole Venemaa sellele reageerinud.

"Rahvusvaheline kogukond peab Kohveri vabastamisele järjepidevalt tähelepanu juhtima kuni ta saab koju naasta," ütles Paet. "Venemaa on röövinud Eston Kohveri elust juba pool aastat."

Paet ütles, et Kohveri röövimise juhtum on üks paljudest selgetest inimõiguste rikkumistest, mida Venemaa on viimasel ajal toime pannud. Nii on lisaks Kohverile vangistuses Ukraina piloot Savtšenko ning kodanikuühiskonna ahistamine on igapäevane.

Euroopa Parlamendi saadiku Kaja Kallase sõnul nõuab Vene demokraatia, põhivabaduste ja õigusriigi austamise eest välja astumine rohkelt julgust. Samuti nõuab tema sõnul Putini režiimi vastu seismine rohkelt julgust.

"Seetõttu väljendan imetlust inimeste suhtes, kes julgevad Venemaal sõna sekka öelda. Seda enam peavad ka Euroopa poliitikud enam rääkima nii Venemaal kui Ukrainas toimuvast," kõneles Kallas.

Nemtsovi mõrva uurimine peab olema sõltumatu

Nemtsovi mõrv on "Venemaa viimaste aastate tähelepanuväärseim poliitilise mõrv", ütlesid saadikud resolutsioonis, hoiatades, et Kremli propaganda on Venemaad muutmas "riigiks, mida iseloomustavad repressioonid, viha õhutamine ja hirm."

Euroopa Parlamendi saadiku Marju Lauristini sõnul on Boris Nemtsovi surma kaassüüdlane Putini valitsuse vihameelset hüsteeriat tekitav propaganda. Seetõttu on tema sõnul tähtis, et ka Euroopa Parlamendi resolutsioon tunnistab mõrva laiemat konteksti.

"Need, kes Euroopa Liidus ei võta praegust ohu tekkimist tõsiselt, ainult julgustavad Putini valitsust," ütles Lauristin. "Euroopa Liit peaks käivitama meetmeid, et vastata Venemaa propaganda kanalite ülemaailmsele poliitilisele ajupesule."

Europarlamendi saadiku Indrek Tarandi sõnul on Venemaa alati maha mänginud oma võimalused demokraatliku ühiskonna arendamiseks.

"Nii oli see 1905. aastal, 1917. aasta veebruaris ning 1990ndate lõpus," meenutas Tarand. "Nemtsovi mõrvamine Kremli ladviku loodud ühiskondlikus atmosfääris annab viimase hoobi selle riigi ja rahva tulevikusuutlikkusele. Kahju. Väga kahju, sest see rahvas vääriks paremaid valitsejaid."

Parlament nõuab Venemaa osalust Ukraina konfliktis uurinud Nemtsovi mõrva sõltumatut rahvusvahelist uurimist. Saadikud avaldavad austust Boriss Nemtsovile, "kelle elu oli pühendatud Venemaa demokraatlikumaks, majanduslikult edukamaks ja avatumaks muutmisele ning Venemaa kindlale partnerlusele oma naaber- ja partnerriikidega."

Saadikud mõistavad hukka asjaolu, et Vene ametivõimud ei lubanud mitmel Euroopa Parlamendi liikmel ja mitme riigi delegatsioonidel Venemaa Föderatsiooni territooriumile siseneda, mille tõttu nad ei saanud Nemtsovi matustel osaleda.

Saadikud peavad kahetsusväärseks, et viimase aja sündmused näitavad Venemaa vastandumist toimivale demokraatiale ja kutsuvad Venemaa ametivõime üles lõpetama nii poliitilise kui ka kohtuliku surve, repressioonid ja ähvardused opositsiooniliidrite, kodanikuühiskonna esindajate ja sõltumatu meedia vastu.

Samuti kordavad EP liikmed oma muret selle pärast, et Venemaa ametivõimud ei tee liinilennuki MH17 allatulistamise asjaolude selgitamiseks koostööd sõltumatu rahvusvahelise uurimismenetlusega.

Saadikud avaldavad toetust Venemaa demokraatlikele jõududele, kes taotlevad avatud ühiskonda ja kavakindlaid reforme ja nõuavad, et ELi nõukogu töötaks Venemaa suhtes välja ühtse poliitika, millest lähtudes ELi kõik 28 liikmesriiki ja ELi institutsioonid kohustuksid ühiselt, et rõhutada inimõiguste tähtsust ELi ja Venemaa suhetes ning vajadust lõpetada Venemaal sõna, kogunemis- ja ühinemisvabaduse mahasurumine.

Samuti on vaja tugevamat programmi Venemaal ja okupeeritud Krimmis kodanikuühiskonna toetamiseks, lisasid saadikud.