Peaminister Jüri Ratas ütles kohe pärast ülemkogu lõppu, et läbirääkimistes on edusamme siiski näha olnud. „Kui me võtame kolme-nelja kuu tagust seisu, siis oli küsimus, kas Suurbritannia üldse on nõus midagi Euroopa liidule maksma, kui nad siit ära lähevad. Seda on aga [Suurbritannia peaminister] Theresa May oma kõnes öelnud, et loomulikult nad oma kohustused kannavad,“ ütles Ratas. „Nüüd ongi küsimused, et mis need kohustused on.“

Suurbritannia kohustusteks peetakse ühelt poolt konkreetseid summasid, mida britid on lubanud, et maksavad Euroopa liidu seitsmeaastasesse eelarvesse. Selle kõrval on aga veel hulk kohustusi, mida britid on endale võtnud kaudselt – näiteks Euroopa investeerimispanga investeeringutega või arengufondi või pensionifondidega. Selle rahalise komponendi puhul oli ka peaminister Ratase sõnul veel lahtine, mis kõik peaks sinna kuuluma ja kui palju see kõik maksma läheb.

Suurbritannia peaminister Theresa May ütles pressikonverentsil, et tema valitsuskabinet uurib need finantskohustused läbi rida-rea haaval ning ei soovinud spekuleerida, kui suureks Brexiti hinnasilt lõpuks võiks kujuneda.

Peaminister Ratase sõnul ei paista keegi Euroopa liidu 27-st allesjäävast riigist õnnelik olevat Suurbritannia lahkumise pärast. „Väljaastumisel on tagajärg. Mitte ainult rahaline tagajärg, sellel on õiguslikud tagajärjed, majanduslikud tagajärjed. Millised need olema saavad, seda on hetkel natuke vara veel öelda,“ ütles ta.

Euroopa ülemkogu eesistuja Donald Tusk ütles pressikonverentsil pärast ülemkogu lõppu, et tema silmis on jutud Brexiti läbirääkimistest ülepingutatud. „Mõlemad osapooled näitavad välja head tahet ja see on põhjus, miks ma oma retoorikas olen natuke optimistlikum kui [Brexiti Euroopa läbirääkija] Michel Barnier,“ sõnas ta. „Barnier vastutab läbirääkimiste eest, mina vastutan rohkem meie ühtsuse eest, aga ka hea atmosfääri ja positiivse meelestatuse eest.“

Euroopa ülemkogu otsustas veel, et isegi enne, kui kohustused on saanud endale konkreetse hinnasildi külge, alustatakse juba Euroopa-siseste aruteludega selle kohta, milline võiks olla 27-liikmesriigiga liidu suhe Suurbritanniaga pärast 2019. aasta märtsikuud.