Euroopa Liit taunis ÜRO-s Venemaa käsitlust rassismivastasest võitlusest

Euroopa Liidu 28 liikmesriiki, sealhulgas Eesti, otsustasid mitte toetada Venemaa poolt 19. novembril ÜRO Peaassamblee kolmandas komitees hääletusele pandud natsismi ja neonatsismi ülistamise ning rassismi, rassilise diskrimineerimise ja ksenofoobia kaasaegsete vormide vastu võitlemise teemalist resolutsiooni.

Eesti ja teised Euroopa Liidu riigid jäid resolutsiooni osas erapooletuks, kuna resolutsioon ei keskendu rassismivastasele võitlusele ega mõista üheselt hukka kõiki totalitarismi vorme ning ei ole seetõttu sisuliselt terviklik. Venemaa on natsismi ja neonatsismiga võitlemise ettekäändel otsinud hoopis õigustusi oma tegevusele Ukrainas.

Euroopa Liit rõhutas oma avalduses, et on oluline meeles pidada kõigi Teises maailmasõjas kannatanud inimeste, rahvaste ja riikide mälestust ning mälestada sõjaohvreid.

Samuti rõhutas Euroopa Liit, et Teise maailmasõja lõpp tähendas paljudele riikidele vabaduse asemel okupatsiooni jätkumist ja inimsusevastaseid kuritegusid nende elanike vastu.

Välisminister Marina Kaljuranna sõnul on Eesti alati mõistnud hukka kõik rassismi, rassilise diskrimineerimise, võõraviha ning sellega seotud ilmingud, kaasa arvatud neonatsismi ja ekstremismi. „Kõik riigid peavad täielikult rakendama rassilise diskrimineerimise kõigi vormide kõrvaldamise rahvusvahelist konventsiooni. On kahetsusväärne, et Venemaa kasutab resolutsiooni oma kitsastes poliitilistes huvides selle asemel, et võidelda reaalselt rassismi, diskrimineerimise ja võõravihaga,“ lausus Kaljurand.

Resolutsiooni poolt hääletas 126, vastu hääletas 4 ja erapooletuks jäi 53 riiki.

Sellist resolutsiooni on Venemaa esitanud alates 2005. aastast.