Ekspertide hinnangul tuleb senisest veelgi enam pöörata tähelepanu bioohutusnõuete järgimisele jahipidamisel ja nakkusohtliku materjali kõrvaldamisel loodusest ning tõhustada selle üle tehtavat järelevalvet, teatas maaeluministeerium.

„Meetmete tõhususe paremaks hindamiseks rõhutasid eksperdid ennekõike vajadust keskkonnaasutuste ja veterinaarteenistuse poolt kogutavate andmete koondamiseks ja ühtlustamiseks. Samas on ekspertide hinnangul seakatku tõrjumisel kriitilise tähtsusega kõik see, mis toimub metsas – see hõlmab senisest veelgi põhjalikumat järelevalvet jahipraktikate ja bioohutusmeetmete rakendamise üle nakkusohtliku materjaliga ümberkäimisel,“ ütles veterinaar- ja toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda.

„Oluline on, et kõik riskipiirkondades kütitud metssead saaksid uuritud seakatku välistamiseks ja positiivse uurimistulemuse korral nõuetekohaselt kahjutustatud. See on ainus võimalus jälgida viiruse dünaamikat metsas ning ühtlasi vähendada selle looduslikku kontsentratsiooni.“

Eksperdid kohtusid kolme päeva jooksul Eestis kõigi seakatku tõrjes osalevate ametkondade ja jahimeeste esindajatega. Esimesel päeval kohtusid eksperdid farmides rakendatavate meetmete hindamiseks teadlaste ja järelevalveametnikega, külastasid kohalikku veterinaarkeskust ja farmi.

Metssigade arvukust tuleb vähendada

Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lampi sõnul saadi ekspertidelt kinnitust, et seni rakendatud jahinduslikud meetmed on olnud eesmärgipärased. Eestis seatud metssigade arvukuse lõpp-eesmärk 1,5 isendit 1000 hektari jahimaa kohta on isegi ambitsioonikam kui Euroopa Komisjoni poolt heakskiidetud tõrjestrateegia ette näeb.

„Seda, kas see on piisav viiruse leviku peatamiseks, näitab aeg,“ ütles Marku Lamp. „Kindlasti tuleb jätkata metssigade arvukuse vähendamist kogu Eestis ning ka nendes piirkondades, kus arvukuse lõpp-eesmärk on juba saavutatud vähemalt messigade juurdekasvu ulatuses, et arvukust madalal ka hoida.

Keskkonnaministeeriumis toimunud kohtumisel anti ekspertidele ülevaade kehtivast jahiseadusest ja metssigade populatsioonis leviva katku tõkestamiseks rakendatud meetmetest ning uueks jahihooajaks kavandatavatest küttimiskohustustest ja piirangutest.

„Jätkame senist tihedat koostööd nii Eesti jahimeeste seltsi kui ka veterinaar- ja toiduametiga, et leida ühiselt võimalusi nii andmete ühtlustamiseks kui metsas toimuva üle järelevalve tõhustamiseks,“ lisas Lamp.

Veterinaarekspertide roll missiooni käigus ei ole kontrollida Balti-Poola tõrjestrateegias kokkulepitud meetmete rakendamist, vaid anda soovitusi ja juhiseid seakatku tõhusamaks tõrjumiseks. Missiooni tulemused ja ekspertide soovitused edastatakse kirjalikus raportis.

Inimestele sigade katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile. Iga loomapidaja peab täitma kehtestatud bioohutusnõudeid, et oma loomi taudi eest kaitsta. Sigade Aafrika katku puudutav teave on koondatud veebilehele www.seakatk.ee.