Euroopa Komisjon esitas tegevuskava Schengeni süsteemi normaalse toimimise taastamiseks
Tegutsemisjuhised puudutavad kolme peamisest valdkonda. Esiteks tuleb kõrvaldada Kreeka piiril tuvastatud tõsised puudused. Teiseks tuleb teha lõpp kontrollita edasiliikumist võimaldavale lähenemisviisile. Kolmandaks tuleb asendada praegune killustatud olukord, kus piirikontrollide taaskehtestamine toimub ühepoolsete otsustega, kooskõlastatud lähenemisviisiga piirikontrolli ajutisele kehtestamisele Schengeni eeskirjade raames, teatas Euroopa Komisjoni esindus Eestis.
„Schengen on Euroopa integratsiooni üks hinnatumaid saavutusi ja selle kaotamisest tulenev kulu oleks tohutu. Meie eesmärk on lõpetada kõik sisepiiride kontrollid nii kiiresti kui võimalik ja teha seda hiljemalt 2016. aasta detsembriks,” sõnas komisjoni asepresident Frans Timmermans.
Komisjoni hinnangul on ELi välispiiri kindlustamine ja tõhusa piirikontrolli tagamine vaba liikumise ala eeltingimus. See peab olema jagatud vastutus. Komisjon tegi 2015. aasta detsembris ettepaneku luua Euroopa piiri- ja rannikuvalve. On äärmiselt oluline, et Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad selle vastu hiljemalt juunis, et Euroopa piiri- ja rannikuvalve saaks suvel tegevust alustada.
Kohest abi vajab Kreeka, kelle välispiir on tohutu surve all. Lähikuudel jätkavad komisjoni eksperdid Kreekas tihedat koostööd Kreeka ametiasutustega ning teiste asjaosaliste (Frontex, Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet, Europol, muude liikmesriikide ametiasutused, rahvusvahelised organisatsioonid) tegevuse koordineerimist. Eesmärk on tuvastada ja registreerida kõik riiki sisenejad ning teha süstemaatilisi julgeolekukontrolle andmebaaside põhjal. Kreeka peaks esitama omapoolse tegevuskava ja ka selge vajaduste hinnangu. Nii saaksid liikmesriigid, ELi asutused ja komisjon pakkuda Kreekale õigeaegselt tuge vastavalt kindlakstehtud vajadustele. Samuti jätkatakse koostööd Türgiga, et Kreekasse saabujate arvu kiiresti vähendada. Liikmesriigid peavad kiirendama ümberpaigutamiskava elluviimist.
Praegune kontrollita edasiliikumist võimaldav lähenemisviis ei ole õiguslikult ega poliitiliselt vastuvõetav. Liikmesriigid peavad tagama kõigi nende piiril esitatud taotluste puhul juurdepääsu varjupaigamenetlustele. Otsus selle kohta, milline liikmesriik vastutab asjaomase taotluse menetlemise eest, tuleks seejärel teha kooskõlas ELi õigusega, eelkõige kehtiva Dublini süsteemiga. See tähendab, et varjupaigataotlejatel peab olema reaalne võimalus naasta esimesse riiki, kuhu nad saabusid. Sellega seoses on komisjonil kavas hinnata võimalusi taasalustada isikute järkjärgulist üleandmist Kreekale.
Samal ajal peaksid liikmesriigid keelama riiki sisenemise ELi mittekuuluvate riikide kodanikele, kes ei vasta Schengeni piirieeskirjade tingimustele ja kes ei ole esitanud varjupaigataotlust, ehkki neil on olnud selleks võimalus. Neid sisenemiskeelde tuleks rakendada Schengeni välispiiril ja nende liikmesriikide piiridel, kes rakendavad ajutiselt sisepiiride kontrolli.
Ajutine piirikontroll sisepiiridel peaks jääma erandlikuks ja proportsionaalseks eesmärgiga taastada tavapärane olukord võimalikult kiiresti. Alates 2015. aasta septembrist on kaheksa riiki rändekriisiga seotud põhjustel taastanud oma sisepiiridel piirikontrolli. Praeguseni on seda tehtud ühepoolsete meetmete näol vastavalt Schengeni piirieeskirjadele. Kui praegune rändesurve ja välispiirikontrolli tõsised puudused püsivad, oleks komisjonil vaja esitada ettepanek, milles soovitatakse vastu võtta ühtne liidu lähenemisviis sisepiirikontrolli küsimustes seniks, kuni välispiirikontrolli struktuursed puudused on kõrvaldatud.
Ajutine piirikontroll mitte üksnes ei takista isikute vaba liikumist, vaid toob kaasa ka märkimisväärsed majanduslikud kulud. Komisjon on hinnanud, et täies ulatuses piirikontrolli taastamine Schengeni alal põhjustaks otseseid kulusid 5 kuni 18 miljardit eurot aastas. Need kulud oleksid suuremad teatavate sektorite ja piirkondade jaoks, kuid mõjutaksid tahes-tahtmata ELi majandust tervikuna.
