Euroopa Komisjon esitas ettepanekud ühise varjupaigasüsteemi reformi lõpuleviimiseks
Need ettepanekud on esinduse teatel suunatud varjupaigamenetluse ning otsuste tegemise lihtsustamisele ja lühendamisele, hoiavad ära varjupaigataotlejate teisest rännet ja parandavad selliste isikute integratsiooniväljavaateid, kellel on õigus saada rahvusvahelist kaitset.
„EL vajab tõhusat ja kaitsvat varjupaigasüsteemi, mis põhineb ühistel normidel, solidaarsusel ja kohustuste õiglasel jagamisel. Kavandatavad reformid tagavad nii selle, et rahvusvahelist kaitset tõeliselt vajavad isikud saaksid selle kiiresti ja et need, kellel puudub õigus EList kaitset saada, saadetakse kiiresti tagasi,“ märkis komisjoni asepresident Frans Timmermans.
Komisjon teeb ettepaneku asendada varjupaigamenetluse direktiiv määrusega, millega luuakse täielikult ühtlustatud ühine ELi menetlus rahvusvahelise kaitse andmiseks. Sellega lihtsustatakse, selgitatakse ja lühendatakse varjupaigamenetlusi. Üldmenetlust lühendatakse ja ühtlustatakse, et otsused tehtaks hiljemalt kuue kuu jooksul.
Varjupaigataotlejatele kindlustatakse samad tagatised kõigis liikmesriikides. Neile antakse õigus isiklikule vestlusele ning tasuta õigusabile ja esindajale juba haldusmenetluse käigus. Eraldi tagatised antakse erivajadustega varjupaigataotlejatele ja saatjata alaealistele. Viimastele tuleks määrata eestkostja hiljemalt viis päeva pärast taotluse esitamist.
Kuritarvitustega võitlemiseks kehtestatakse uus kohustus teha ametiasutustega koostööd ning ranged meetmed juhuks, kui seda ei täideta.
Komisjon selgitab ka turvaliste riikide põhimõtet ja muudab selle põhimõtte kasutamise kohustuslikuks. Ettepaneku kohaselt asendataks liikmesriikide nimekirjad turvaliste päritoluriikide ja turvaliste kolmandate riikide kohta Euroopa Liidu nimekirjaga viie aasta jooksul pärast määruse jõustumist.
Kaitsestandardite ühtlustamiseks ELis ning teisese rände ja soodsaima varjupaigariigi valimise lõpetamiseks teeb komisjon ettepaneku asendada praegune miinimumnõuete direktiiv uue määrusega. Sellega ühtlustatakse heakskiidetud varjupaigataotluste arvu ning kaitse liike. Samuti kehtestatakse rangemad normid teisese rände eest määratavate karistuste kohta. Viieaastane periood, mille möödudes oleks rahvusvahelise kaitse saajatel õigus saada pikaajalise elaniku staatus, algab uuesti iga kord, kui isik tabatakse liikmesriigis, kus tal ei ole õigust viibida või elada.
Täpsustatakse rahvusvahelise kaitse saanud isikute õigusi ja kohustusi seoses sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalabiga ning teatavat liiki sotsiaalabi kättesaadavuse võib muuta sõltuvaks osalemisest integratsiooniprogrammides.
Selleks et tagada inimväärsed ja ühtlustatud vastuvõtutingimused kogu ELis ning hoida ära teisest rännet, teeb komisjon ettepanku muuta vastuvõtutingimuste direktiivi. Muu hulgas võimaldatakse liikmesriikidel määrata varjupaigataotlejatele kohustuslik elukoht või kehtestada aruandluskohustus, et nad oleksid kättesaadavad ega põgeneks. Juhul kui varjupaigataotleja rikub kohustust elada talle määratud kohas ja kui on oht, et ta põgeneb, võib liikmesriik teda kinni pidada.
Samuti selgitatakse ettepanekus, et vastuvõtutingimusi pakub ainult vastutav liikmesriik, ja kehtestatakse selgemad normid selle kohta, millal on võimalik piirata õigust materiaalsetele vastuvõtutingimustele ja millal võib rahalisi toetusi asendada mitterahaliste materiaalsete vastuvõtutingimustega.
Juurdepääs tööturule antakse varem ja soodsamatel tingimustel (hiljemalt kuus kuud pärast varjupaigataotluse esitamist) ja täies kooskõlas tööturu standarditega.
Täna esitatud seadusandlikud ettepanekud on järg esimestele ettepanekutele, mille komisjon võttis vastu 4. mail, et reformida Euroopa ühist varjupaigasüsteemi, nagu on kirjeldatud Euroopa rände tegevuskavas ja komisjoni 6. aprilli 2016. aasta teatises.
6. aprilli teatises seati samuti eesmärgiks vähendada ebaseadusliku rände voogusid, luues muu hulgas abivajajatele turvalise ja seadusliku võimaluse ELi jõudmiseks. Sellega seoses esitas komisjon täna ka ettepaneku luua ELi ümberasustamisraamistik.
