Euroopa keskkonnaamet: suplusvee kvaliteet Eestis on endiselt väga hea

Eesti suplusvee kvaliteet on Euroopa komisjoni ja Euroopa keskkonnaameti aruande kohaselt endiselt hea, kuigi kogu Euroopa Liidus oli 2009.–2010. aastal märgata vähest kvaliteedi langust.

Eesti tulemused jäid pisut alla ELi keskmist, ent samas on siseveekogude suplusvee kvaliteet Eestis keskmisest parem. Parim on suplusvee kvaliteet Küprosel, kus nõuetele vastas 100% supluskohtade veest. Järgnesid Horvaatia (97,3%), Malta (95,4%), Kreeka (94,2%) ja Iirimaa (90,1%), teatas Euroopa komisjoni esindus Eestis.

Euroopa Liidus vastab vee kvaliteet kehtestatud miinimumnõuetele enam kui üheksas supluskohas kümnest: 2010. aastal vastas nõuetele 92,1% Euroopa rannikuäärsest suplusveest ja 90,2% sisemaa suplusveest. Võrreldes eelneva aastaga vähenes nii kohustuslikele kui ka soovituslikele nõuetele vastavate supluskohtade arv. Eriti probleemsed olid jõed – vaid 25% jõgede suplusveest vastas soovituslikele nõuetele.

Euroopa keskkonnaameti ja Euroopa komisjoni iga-aastases suplusvee aruandes võrreldakse rohkem kui 21 000 supluskoha vee kvaliteeti ELi 27 liikmesriigis. Umbes 70% neist veekogudest asub rannikul, ülejäänud sisemaal.

Supluskohad on klassifitseeritud kolmeks: vastavad kohustuslikele nõuetele, vastavad rangematele soovituslikele nõuetele, ei vasta nõuetele. Samuti on komisjon võtnud vastu uued märgid ja sümbolid, mida hakatakse kasutama inimeste teavitamiseks suplusvee klassifikatsioonide ja ujumispiirangute kohta.

Euroopa kodanikud saavad teavet oma lemmikranna vee kvaliteedi kohta Euroopa veeteabesüsteemi vahendusel. Veebilehelt saavad kasutajad alla laadida andmeid ja vaadata interaktiivseid kaarte nii Euroopa tasandil kui ka üksikute seirejaamade kaupa. Inimesed saavad saata teavet kohaliku veekogu seisundi kohta portaalis Eye On Earth.