Eurohääletus tuleb ilmselt 2002. aasta suvel
Peaminister Laar kinnitas nõupidamisel, et soovib rohkem leida võimalusi, kuidas saavutada Euroopa Liiduga liitumise eel erakondadevahelist konsensust nii liitumiseelse referendumi läbiviimisel kui ka liitumise põhiseadusele vastavuse küsimuse lahendamisel.
Valitsuse pressinõunik Priit Põiklik teatas ETAle, et parlamendierakondade seisukohad euroreferendumi läbiviimise küsimuses on sarnased. Referendumi ajaks on õige valida periood, kui Eesti on lõpetanud liitumisläbirääkimised ning liitumistingimused on täpselt teada, leidsid parteijuhid.
Isamaaliit ja Laar on avaldanud viimasel ajal arvamust, et referendum Eesti ühinemiseks Euroopa Liiduga võiks toimuda järgmise aasta juunis.
Nõupidamisel tõdeti, et referendum Euroopa Liiduga liitumise osas tuleks hoida lahus parlamendi- või kohalike omavalitsuste valmiskampaaniast.
Parteide juhid avaldasid arvamust, et nii juristidel, parteidel kuid ka erakondade siseselt on praegu erinevad arvamused selles küsimuses, kas Eesti põhiseadust peab Euroopa Liiduga liitumisel muutma. Samuti vajab täiendavat arutamist ja vaagimist küsimus, kas Euroopa Liiduga liitumist rahvusvahelise lepingu heakskiitmise mõttes saab üldse rahvahääletusele panna.
Laar ütles, et võimaliku põhiseaduse muutmise vajaduse küsimuses tuleb lisaks Eesti õiguskantsleri arvamusele tellida ka rahvusvaheline ekspertiis. “Kindlasti peaks aga põhiseaduse muutmise vajaduse või mittevajaduse osas erakonnad konsensuseni jõudma,” ütles Laar.
Valitsusjuht kinnitas, et valitsus on euroliiduga kõnelusi pidades Eesti huve tõsiselt kaitsval positsioonil ja ei lähtu kindlasti arusaamast, et eurointegratsioon toimugu iga hinna eest. “Valitsuse taktika läbirääkimistel on keskenduda üleminekuperioodide taotlemisele nendes valdkondades, mille puhul finantskoormus inimestele on suur, näiteks kütuseaktsiisid või keskkonnatasud,” ütles Laar.
Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei esimees Tiit Toomsalu edastas täna Laarile Eesti Erakondade Konsultatiivsesse Ümarlauda koondunud kuue erakonna ühisseisukoha Euroopa Liiduga ühinemise referendumi suhtes.
Toomsalu avaldas muret peaministri korraldatud ümarlaua esinduslikkuse üle ja avaldas lootust, et peaministri eestvõttel koguneb lähitulevikus ümarlaud kõigi Eestis tegutsevate erakondade osavõtul.
Nõupidamisel avaldati ka arvamus, et tuleks parandada rahva seas tehtavat selgitustööd Euroopa Liiduga liitumisega seonduvalt. Leiti, et otsuseid, mida tehakse Eesti integreerumiseks Euroopa Liitu, ei tohiks alati põhjendada sellega, et Euroopa Liit nii nõuab, vaid ametkonnad peavad ausalt rääkima, et käimasolevaid protsesse ja otsustusi tuleb läbi viia niikuinii ning eurointegratsioon vaid tõhustab ja kiirendab seda tempot.
Laar kinnitas nõupidamisel, et valitsus peab väga oluliseks Eesti positsioonide ettevalmistamisel Euroopa Liiduga peetavatel liitumisläbirääkimistel Riigikogu euroopa asjade komisjoni rolli ja avaldas lootust, et ka opositsioonifraktsioonid suhtuvad selle töösse väga tõsiselt.
Peaminister ütles kohtumisel, et soovib muuta parlamendierakondade nõupidamised regulaarseks ning ootab ka opositsiooniparteide ettepanekuid, mida sellistel nõupidamistel edaspidi teemaks võtta, sest niisugustel kohtumistel kooruvad mitte ainult eriarvamused vaid ka konsensuslikud seisukohad.
Peaministri initsiatiivil Stenbocki majas toimunud nõupidamisele olid Koonderakonna esimees Märt Kubo, Ühendatud Rahvapartei esimes Viktor Andrejev, Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei esimees Tiit Toomsalu, Vene Balti Erakond Eestis esimees Sergei Ivanov ning Rahvaliidu juhatuse liige Jaanus Männik, Reformierakonna aseesimees Heiki Kranich, Mõõdukate aseesimees Katrin Saks ja Keskerakonna peasekretär Küllo Arjakas.
