“Olukorra taga, kus euro pooldajate ja vastaste osakaal jaguneb võrdselt pooleks, on mitmeid tegureid,” kommenteeris uurimust Emori analüütik Jaanika Hämmal.

Tema sõnul määrab paljuski sellise tulemuse asjaolu, et ulatuslikum teavitustöö ühisraha teemal on alles algamas ja arutelud on suures osas piirdunud küsimusega, kas Eesti on eurole üleminekuks üldse valmis, teatas EL-i teabetalitus.

Nõnda jääb euro tavainimese jaoks veel suhteliselt kaugeks ja abstraktseks asjaks, millega on ka seletatav teatav skeptilisus ning isegi hirmud ühisrahaga seoses.

“Üks olulisemaid hirme on seotud hinnatõusuga. Lisaks sellele kujundab euro vastaste suhtumist kindlasti ka kahetsus krooni kadumise pärast,” ütles Hämmal.

„Vaatamata 2003. aasta sügisel referendumil heaks kiidetud otsusele ühineda Euroopa Liiduga ning võtta käibele ühisraha euro, põhjustavad vähene informeeritus ja emotsionaalne kiindumus krooni kas negatiivseid või ükskõikseid hoiakuid.”

Euro kasutuselevõttu toetavad rohkem eestlased, nooremad inimesed ning need, kelle sissetulek leibkonnaliikme kohta kuus ületab 4000 krooni.

Toetus Eesti kuulumisele Euroopa Liitu näitab uurimuse kohaselt tõusutrendi. Kui juulis oli toetus 64%, siis septembriks oli vastav näitaja tõusnud 68%-ni.

AS Emor viis ajavahemikul 7.-14. september ja 21.-28. september 2005 Omnibuss-küsitluse raames läbi uuringu 1000 15-74-aastase Eesti elaniku seas. Uuringu tellija on riigikantselei.