Ettevõtjad tegid ettepaneku kehtestada automaks ka palgatöötajatele
Ettevõtete maksukoormust tõstva firmaautode eelnõu vastuvõtmise asemel tegi rida ettevõtlusorganisatsioone ettepaneku Eestis sisse viia hoopis üldine automaks, mis kehtiks kõigile autodele. Sisuliselt tähendab see, et firmaautode soodsama maksustamise peaksid osaliselt kinni maksma palgatöötajatest autoomanikud.
"Kui eelnõu eesmärk on suurendada riigieelarve tulusid, oleks otstarbekam
teha seda üldise automaksu vormis, mis baseeruks kas sõiduki hinnal või CO2 heitel," tegi rahandusministeeriumile ühise kompromissettepaneku rida ettevõtlusorganisatsioone. Nimelt läheb täna riigikogus arutusele eelnõu, mis piirab firmaautode käibemaksuvabastust ja karmistab firmaautode erasõitudeks kasutamise korda. Seda rahandusministeeriumi eelnõu on algusest saati tabanud ettevõtlusorganisatsioonide raevukas vastuhakk.
Automaksu kehtestamise ettepaneku taga olid näiteks Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, samuti peamiselt väikeettevõtjaid koondav Eesti Maksumaksjate Liit, Eesti
Raamatupidajate Kogu, Audiitorkogu ja Autode Müügi-ja Teenindusettevõtete Liit.
Needsamad ettevõtlusorganisatsioonid on avalikkuses rahandusministeeriumi plaane teravalt kritiseerides nimetanud firmaautode eelnõu just automaksu kehtestamise katseks. Miks tegid nad siis ise ettepaneku kehtestada Eestis klassikaline Euroopa stiilis automaks?
Ebavõrdne kohtlemine
Asi on selles, et praegusel ajal on ettevõtluses autode kasutamine palju madalamalt maksustatud kui eraisikutel. Palgatöötaja saab auto ostmiseks raha palgana, mille pealt on riik võtnud kõigepealt sotsiaalmaksu 33 protsenti brutopalgast, seejärel tulumaksu 21 protsenti brutopalgast ja kui inimene läheb poodi auto järele, maksab ta auto pealt 20 protsenti käibemaksu. Ükskõik, mida palgatöötaja oma palgaraha eest ei osta, iga kaupmehele läinud euro pealt võtab riik teise euro erinevate maksude näol endale.
Firmaauto on seaduse silmis tootmissisend nagu elekter või tööjõud, mille ostmise pealt ei pea maksma mingeid makse peale riigilõivude. Ainus maks, mida palgatöötaja ja ettevõtja maksavad oma auto pealt võrdselt, on kütuseaktsiis.
Üldise automaksu kehtestamise ettepaneku taga on soov säilitada praegune firmaautode soodsam maksurežiim võrreldes palgatöötajate autodega, lisades kõigile otsa lihtsalt veel ühe maksu nimega automaks. Ettevõtjad maksaksid siis ainult kütuseaktsiisi ja automaksu, palgatöötajad maksaksid auto omamise eest tulumaksu, sotsiaalmaksu, käibemaksu, kütuseaktsiisi ja automaksu.
Loe ka: Direktori ametiauto BMW X6 pealt makstakse vähem riigile makse, kui töömehe Volkswagen Passatilt
Firmaautode seadusemuudatuse eesmärgiks on piirata firmaautode käibemaksuvabastust, ent veel valusamad on muudatused, mis muudavad karmimaks firmaautode erasõitudeks kasutamist. Nimelt peab ka praegu firmaauto erasõitudeks kasutamisel maksma erisoodustusmaksu, mille suurus ongi võrdne tulumaksu ja sotsiaalmaksuga.
Ametisõitude pealt erisoodustusmaksu maksma ei pea, ametisõite ja erasõite eristatakse praegu sõidupäeviku abil, kuhu pannakse kirja, kas sõit on erasõit või ametisõit. Rahandusministeerium nendib aga, et maksuametil on väga raske hinnata, kas sõiduautot kasutatakse erasõitudeks või ametisõitudeks.
Kuna petta on praegu väga kerge, tahab rahandusministeerium sõidupäeviku ära kaotada. Ettevõtja peaks edaspidi tõestama näiteks GPS süsteemi või ametiauto töökohal parkimise abil, et firmaautot kasutatakse tõesti vaid ametisõitudeks. Erasõitude korral tuleks maksta käibemaksu ja erisoodustusmaksu, võrdsustades maksukoorma palgatöötajatega.
Ülalmainitud ettevõtlusorganisatsioonid on ka sõidupäeviku kaotamise vastu ja tegid ettepaneku jätkata vanal moel.
Mis on erasõit?
Ettevõtjad on nördinult lükanud tagasi väited, et ametiautosid kasutatakse massiliselt erasõitudeks, et vähem makse maksta. Nendesamade ettevõtlusorganisatsioonide üks ettepanek rahandusministeeriumile näitab aga, et nende arusaam ametisõitudest on väga lai.
"Lisaks teeme ettepaneku lisada seadusesse selgitus, et sõidukiga tööle
ning töölt koju sõidud kuuluksid töösõitude hulka," tegid ettevõtjad rahandusministeeriumile ettepaneku. Palgatöötajad maksavad autoga tööle ja koju sõitmise eest täie rauaga käibemaksu, tulumaksu ja sotsiaalmaksu, ettevõtjad tahavad täpselt sama asja eest saada neist maksudest täielikku vabastust.
Autode eelis
Eestis käivad välismaalased imestavad tihti, miks on Eestis nii palju kalleid autosid. Selle taga on paljuski just firmaautod, Eesti Panga liisingustatistika järgi on ettevõtete liisitud uued autod 30 protsenti kallimad kui eraisikutel. Selle taga on paljuski firmaautode eriti madal maksustamine.
Kui ettevõtja tahab oma firma kasumit kulutada reisimise või restoranides söömise peale, peab ta võtma kasumi välja dividendidena ja maksma selle pealt tulumaksu, sest reisipileteid või restoraniarveid ei saa niisama lihtsalt firma kuludesse panna. Autod lähevad raamatupidamises aga firma kuludesse.
Kui firmaautot kasutatakse tegelikult osaliselt või täielikult erasõitudeks, aga sõidupäevikus märgitakse mõned ametisõidud Valka või Võrru, siis õnnestub praeguse seisuga firmaomanikul oma firma kasum võtta eratarbimisse täiesti maksuvabalt. Kuna muu eratarbimise pealt tuleb ettevõtjal maksta tulumaksu, aga firmaauto ostmisel saab vältida sisuliselt kõiki makse, soodustabki see ettevõtlustulu tarbimisse suunamist just kallima auto ostmise näol.
Firmaautod tekitavad varjatud ebavõrdsust
Majandusteadlane Viktor Trasberg kirjutas selle aasta alguses ERRi uudisteportaalis, et ebavõrdsuse hindamisel kasutusel olev Gini koefitsent alahindab Eestis tegelikku ebavõrdsust, sest see mõõdab füüsiliste isikute maksujärgset kulu, Eestis jääb aga firmade reinvesteeritud kasumi tulumaksuvabastuse tõttu palju eraisikute tulusid firmadesse.
See tähendab aga ka seda, et kui palgatöötaja näeb firmaomanikust naabrimehe kallist autot, siis talle tundub see majandusliku ebavõrdsuse näitena. Ebavõrdsust mõõtev statistika seda ebavõrdsust aga ei näe ja seega alahindab statistika tegelikku ebavõrdsust.
EVEA kommentaar
Esindusorganisatsioonide ühises pöördumises koos ning eraldi ei ole me teinud rahandusministeeriumile ettepanekut Eestis üldise "automaksu" kehtestamist. Esindusorganisatsioonid on eelnõu menetlemise käigus esitanud hulgaliselt küsimusi ning seaduse looja poolt on tulnud vastused, mis annavad alust arvata, et erandi rakendamine ( 100% mahaarvamist lubav säte) on sisuliselt võimatu, mis omakorda annab märku asjaolust, et tegemist on salajase "automaksuga".
Organisatsioonid on oma pöördumistes märkinud, et teeme ettepaneku sisendkäibemaksu mahaarvamist piiravad sätted eelnõust välja jätta.
1. Kui eelnõu eesmärk on tagada ametiautode töövälise kasutuse õiglasem maksustamine, siis oleks otstarbekam muuta omatarbe maksustamise regulatsiooni (KMS § 12 lg 7) selliselt, et ettevõtlusega seotud ja mitteseotud sõitude ulatus määratakse endiselt sõidupäeviku alusel, aga omatarbe maksustatav väärtus arvutatakse konkreetse sõiduki soetusmaksumuse alusel. Jooksvatelt kuludelt võib sisendkäibemaksu maha arvata vastavalt sõidupäeviku alusel konkreetse kuu kohta arvutatud ettevõtlusega seotud ja mitteseotud sõitude mahule. Lisaks teeme ettepaneku lisada seadusesse selgitus, et sõidukiga tööle ning töölt koju sõidud kuuluksid töösõitude hulka.
2. Kui eelnõu eesmärk on suurendada riigieelarve tulusid, oleks otstarbekam teha seda üldise automaksu vormis, mis baseeruks kas sõiduki hinnal või CO2 heitel. Kui valitsus soovib automaksu kehtestada ainult ettevõtjatele, siis tuleks vastukaaluks loobuda sõiduauto isikliku kasutuse erisoodustusega seotud maksudest.
