“Rästikud on aktiivsed ja tasub ikka ette vaadata, kuhu istuda, astuda ja mida kätte võtta,” ütles Kuressaare haigla ravijuht Reet Tuisk. Massilisi rästikurünnakuid ei ole ravijuhi sõnul olnud, kuid vähemalt paar korda kuus jõuab mõni ussihammustuse ohver haiglasse. Viimati salvas rästik inimest alles üleeile, kirjutab Meie Maa.

Kõige ohtlikum on rästikuhammustus Tuisu sõnul väikestele lastele. “Kui rästik hammustab last näo piirkonda, siis on asi tõsine ja väga eluohtlik,” lausus Tuisk. Samas täiskasvanule ei ole rästikuhammustus arsti sõnul eluohtlik, kui inimene ei ole mürgi suhtes ülitundlik ning ta aegsasti abi saab.

Rästikuhammustuse korral ei tohiks salvamiskohta hakata mingil juhul ise vanade ravivõtetega tohterdama, märkis Tuisk. Näiteks ei tohiks ise žgutti peale panna või hakata salvamiskohta mürgist tühjaks imema. Ajast ja arust ravivõtete kasutamise asemel on Tuisu sõnul kõige mõistlikum hammustuskohale külma peale panna ja arsti juurde pöörduda.