Estonia hukule pühendatud interentikülje
toimetaja Imre Kaas kirjutas Pärnu Postimehes, et suur osa ELA 944 liikmest kuulus ka eelmisse suurühendusse DIS või omaste piirkondlikesse organisatsioonidesse.

Ent tõe otsimine Gunnar Bendreuse juhitud DIS-i vahendusel lõppes hukkunute lähedastele valusalt, sest kadus nii raha kui kui lootus, tõdes Kaas.

Siiski usub Estonia hukku uurinud rahvusvahelise komisjoni järeldustega mitte nõustuv Kaskel, et suudab ellu viia selle, mida ei ole suutnud kõik varasemad ühendused.

Esmalt nõuab ELA esimees Kaskel Rootsi valitsuselt tõekomisjoni moodustamist, et luua selgust segastes asjaoludes, millest kaheksa aastat on räägitud. ELA-l on ees läbirääkimised Rootsi kindlustusfirmadega, et sundida neid kinni pidama lubadusest katta oma klientide Pariisis toimuva protsessi kulu.

“Peamine on see, et organisatsiooni liikmetele ei lange uusi rahalisi kohustusi ning Pariisi kohtuprotsess on lõpusirgel omaste kasuks,” kirjutas Kaas.

ELA juriidiline esindaja on edasi Rootsi advokaat Henning Witte, kes Pariisi kohtuprotsessil jätkab koostööd Prantsuse advokaadi Erik Schmilliga.

“Vaatamata sellele, et ELA juristi Henning Wittet on süüdistatud kümnes surmapatus, teab mees katastroofi asjaolude kohta palju enam kui suvaline nurgaadvokaat,” kirjutas Kaas. “Omaksed on oma raha maksnud DIS-ile, mis omakorda maksis palka Wittele, seetõttu on töö ELA juristina talle auasi.”

Kaas nentis, et Estonial hukkunute omaksed on kaheksa aastaga väsinud.

“Nad pidid pettuma Gregg Bemises, kes laevakerest auku otsis, samuti Jutta Rabes, kes on oma sukeldumisekspeditsioonidelt tagasi tulnud niisama nõutult, kui ta sinna läks, ja eelkõige komisjonis (rahvusvaheline uurimiskomisjon -BNS),” kirjutas Kaas.

“Usun, et see on viimane võimalus midagi korda saata, rohkem pettumusi omaksed üle ei ela,” nentis ta. “Aeg ja negatiivsed kogemused on teinud oma töö.”.