Estoniaga läks põhja 8 tundmatut autot

 (281)
MS Estonia
Scanpix

Viimasel reisil asus parvlaeva Estonia pardal kaheksa autot, mille kohta registreerimisandmeid ei leitud. Ka võis 1994. aastal sügistormis hukkunud laeva pardal olla ka vandenõuteooriatest tuttav koobaltikoorem.

Vesti Nedeli Den za Dnjom (VNDD) tutvustab avalikkusele üht kaitsepolitsei koostatud aruannet 1994. a septembris hukkunud parvlaeva Estonia lasti kohta. Nimetatud dokument, mis äsja vabastati riigisaladuse templi alt, kujutab endast parvlaeval tol viimasel reisil asunud autode, nende juhtide ja laadungi nimekirja. Selle nimekirja tellis kapolt 1994. a tollane president Lennart Meri. Tänaseni jääb arusaamatuks, miks, sest presidendi institutsioon ei tegelenud ametlikult laeva huku põhjuste uurimisega. Isikud, kes võivad teada, aga ei räägi, viidates riigisaladusele.

Tollase kaitsepolitsei peadirektori Jüri Pihli allkirja kandvas aruandes ilmnevad muuhulgas suured erinevused laevale veerenud autode arvus. Nii asus laeval viimasel reisil piirivalve andmetel 61 autot, tolli andmetel aga 75 autot. Sama suur arv, 75, asus laeval autosid ka Estline`i piletisüsteemi andmetel. Kapo tegi oma allikatele toetudes aga kindlaks, et laeval viibis tegelikult 83 autot ja kandis sellest ka presidendile ette.

Muuhulgas raporteeris kapo, et laeva pardal asus nende andmetel koorem kuue tonni koobaltiga. Ametlikus autode nimekirjas, ei tolli, piirivalve, ega Estline`i omas, seda sõidukit ei leidunud. Seega pidi olema tegemist salakaubaga. Samas märkis Pihl mainitud aruandes presidendile, et “konkreetseid salakauba vedamise fakte pole tänaseks kindlaks tehtud”.

Kuni kõnealuse aruande ilmumiseni päevavalgele ei olnud koobaltikoorma asumine laeva pardal õnnetuse ajal ametlikest kanalitest kinnitust leidnud. See on moodustanud osa nn vandenõuteooriatest, mis laeva kohta levinud.

Olles kõnealust dokumenti kõrvutanud riigikogu Estonia uurimiskomisjoni enne jõule avaldatud raportiga, järeldab VNDD, et kuigi koobaltikoormal polnud laevahuku seisukohalt määravat tähtsust, andis see järjekordse tunnistuse militaarse otstarbega salakaubakanali olemasolust. Koobaltit kasutatakse muuhulgas ka sõjatööstuses. Ka näitab tervelt kaheksa auto puudumine tolli, piirivalve ja Estline`i ametlikest nimekirjadest, et need võidi sealt hiljem kustutada.

Teisisõnu, nn delikaatset kaupa vedavate autode kõrval kustutati andmed ka autode kohta, mille juhid võisid kuidagi tunnistajaks osutuda. Kui kaheksa auto puudumist tolli ja piirivalve infosüsteemis võib pidada noores riigis valitsenud segaduse ja korruptsiooni tulemuseks, siis väga raske on põhjendada, miks need autod ei jätnud jälgi Estline´i piletisüsteemi.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare