Kokkuleppe järgi on reisiparvlaeva Estonia vrakk hukkunute viimne puhkepaik, kuhu ei tohi tungida võõrad. Ilma kõigi kokkuleppega ühinenud osapoole nõusolekuta ei tohi Estonia vrakki uurida ega filmida. Kokkuleppega ühinenud riigid võivad kriminaalkorras karistada oma maa kodanikke, kes tungivad vrakile ebaseaduslikult.

Reisiparvlaev Estonia uppus 1994. aasta 28. septembri öösel teel Tallinnast Stockholmi mõnekümne minutiga. Õnnetuses hukkus 852 inimest, eluga pääses 137. Laevaõnnetuses hukkus kõige rohkem soomlasi, rootslasi ja eestlasi, kuid ka lätlasi.

Rahvusvahelise uurimiskomisjoni aruande põhjal uppus Estonia konstruktsioonivea, tormise ilma ja liiga suure kiiruse tõttu. Laeva ehitanud Saksa tehas Meyer Werft kinnitab aga, et Estonia uputas pommiplahvatus. Pommiversiooni toetajad märgivad terroriakti võimalike põhjustena laeval olnud salakaupa, millest vedajad püüdsid mingil põhjusel vabaneda.

Estonia ehitajatehase eksperdid on süüdistanud laeva omanikku ka selles, et Estonia meeskond hooldas laeva halvasti ning vööriluugi lukud ja hinged olid kulunud, roostes ja mõrased.

Ühe versiooni järgi tekkis Estonia vööriosas veepiirist allpool mingil põhjusel auk ning vesi tungis laeva mitte autodeki, vaid selle all olevate ruumide kaudu. Selle versiooni toetajad on viidanud ka võimalusele, et Estonia põrkas tormisel merel millegagi, näiteks allveelaevaga, kokku. Nädal pärast õnnetust merest üles tõstetud vööriluugil ei olnud kokkupõrke jälgi, kinnitavad seda uurinud asjatundjad.