Estonia uputas seniarvatust suurem veehulk

Eile avalikustasid Rootsi teadlased uuringu tulemused, mille kohaselt laeva kiires uppumises mängis suurt rolli ülemistelt tekkidelt sisse pääsenud vesi, mida uppumist varem uurinud rahvusvahelise komisjoni aruandes arvestatud ei ole.

Rootsi firma SSPA ja Göteborgi Chalmersi tehnikaülikooli teadlased tegid parvlaev Estonia neljameetrise mudeliga katseid, et selgitada laeva uppumise üksikasju, kirjutab Dagens Nyheter.

SSPA suures basseinis simuleeriti Estonia uppumise ööl puhunud tuult ja laineid.

Kui vööriramp avanes ja vett hakkas autotekile tulema, tekitas see kreeni, mis omakorda muutis laeva kurssi nii, et ta asetses 90 kraadi vastu laineid. Mootorid seiskusid ja kreen üha suurenes. Kui laeva aknad jäid vee alla, purunesid need veesurve tõttu ning uued veemassid voolasid läbi ventilatsioonišahtide ja mujalt laeva sisemust mööda alla, kuni laev täiesti ümber läks ja uppus.

Katset on korratud mitmeid kordi alguses arvutisimulatsioonis ja seejärel basseinis. Tulemused on stabiilsed ja sobivad pealtnägijate tunnistustega.

Reisiparvlaev Estonia uppus ööl vastu 28. septembrit 1994. Hukkus 852 inimest, kellest 500 olid rootslased. Ellu jäi 137 inimest.