Tuukritööde OÜ juhataja Kaido Peremees ütles Postimehele, et Estonia tõstmine on Kurskist mitu korda keerukam, sest pealveelaevade korpused pole nii tugevad kui allveelaevade korpused. Samuti on Estonia osalt kinni maetud ning kogu see liiv tuleb sealt ära viia.

Samuti on tema sõnul Estonia ümbruses liiva sees hukkunute surnukehasid, mis muudavad töö palju keerulisemaks.

Ülestõstmise hinda ei tahtnud oletada Peremees ega Kurski ülestõstmise konkursil osalenud Hollandi firma SMIT Salvage BV müügidirektor Geert Koffeman, sest nende kõigi sõnul on hinna selgitamiseks vaja teha veealuseid uuringuid, et saada ülevaade laeva tehnilisest olukorrast ja ülestõstmise võimalustest. Peremees arvas siiski, et hind võib tulla “metsik”.

Estonia pinnaletoomise tehnilises võimalikkuses nad ei kahtle. Koffemani sõnul suudaks SMIT Salvage BV laeva üles tõsta, pumbates võimalikult paljudest laeva osadest vee välja ja õhu sisse ning kombineerides seda tõstmisvahenditega.

Kui tehniliselt pole Estonia ülestõstmine probleem, siis juriidiliselt on see Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse õppetooli hoidja Lauri Mälksoo sõnul peaaegu võimatu, sest Eesti, Soome ja Rootsi sõlmisid 1995. aastal rahvusvahelise hauarahulepingu, millega võtsid endale kohustuse jätta Estonia pinnale toomata.