1994. aasta septembris Estonia pardal veetud sõjatehnika ei huvitanud mitte niivõrd Rootsi sõjaväge, pigem olid radariosad ja sõjaelektroonika mõeldud Stockholmist Egiptusse lennutamiseks, vahendab SL Õhtuleht Arlanda lennujaama tolliteenistuse endise juhataja Ingrid Sandqvisti sõnu Rootsi ajalehele Världen Idag.

Praegu juba pensionipõlve pidav vanadaam töötas tolliametis suurema osa elust. Ta jutustab ajalehele, et üldjuhul ei osalenud ta Arlanda lennujaamas tolliprotseduuridel. Kümne aasta tagune juhtum oli aga erand, mistõttu ta mäletab seda siiani. “Tollimine toimus lennujaama äärealal ja ka mind paluti sinna,” räägib naine. Sandqvist oli ajalehe viitel Arlanda lennujaamas ainus tolliametnik, kes vastutas tehnika tollimise eest.

Ka Rootsi ajakirjaniku Sven Aneri sõnul on Sandqvist talle tunnistanud, et Estoniaga veetud sõjatehnika pidi jõudma Aafrikasse. “Ta [Sandqvist] kinnitas, et 20. septembril sai ta korralduse tollida eriti diskreetselt sadamast Arlandale jõudev last. Sandqvist väitis, et kaup pidi edasi minema eelkõige Egiptusesse. Seda, et last oli saabunud just Estoniaga, tolliametnik ei teadnud, ega ka seda, miks ei võinud tollimist läbi viia Frihamni sadamas.

USA ajakirjanik Christopher Bollyn läheb aga veelgi kaugemale ja väidab, et Rootsit ja Egiptust kasutati kõigest transiitmaadena — 14. ja 20. septembri last võidi tegelikult viia hoopis Iisraeli. Veider tõend Iisraeli seotusest laevahukuga on Bollyni arvates fakt, et kaks marokolast, Hicham Ben Hamou (29) ja Mohamed Ben Tounsi (21), olid küll 852 hukkunu seas, kuid nende pered pole kindlustushüvitist saanute nimekirjas.

“Üks selgitus võib olla, et need mehed polnud üldse marokolased, vaid salateenistuse agendid. Ja seega pole neil seaduslikke Maroko sugulasi, kes saaksid nõude esitada,” arutleb Bollyn.