Estam nõuab kohtu kaudu kodanikuõigusi

Jüri Estam otsib kohtus õigust kahele küsimusele: miks rüvetas politsei kevadel temalt lippu rebides riigilippu ning mis õigusega kuulutas siseminister Kalle Laanet riigikogu loata Tõnismäel välja neljakuulise eriolukorra, mis haavas kõigi eestimaalaste põhiõigusi.

“Kas eestlastel ja just nimelt eestlastel tõesti ei ole õigust rahumeelselt sõnavabadust kasutada,” imestas Estam kolmapäeva hommikul peetud pressikonverentsil. Tema sõnul on Eestis loodud eriolukorra kehtestamisega ja riigilipu väljatoomise eest trahvi tegemisega ohtlik pretsedent.

Estam lausus, et eriolukorra, kus mingil maalapil piiratakse oluliselt inimeste liikumis- ja sõnavabadust, võib seaduse kohaselt välja kuulutada vaid riigikogu.

Selle asemel aga lasi siseminister Tõnismäel toimida neljakuulisel eriolukorral, kus vaidlusalune ala oli piiratud lintidega, mis haavas Estami hinnangul demokraatliku õigusriigi põhimõtteid.

“Kas Tõnismäe on tõega omalaadne Bermuda kolmnurk, kus ei kehti Eesti Vabariigi põhiõigused,” imestas Estam. Tema sõnul on Tõnismäel rikutud lindikeeluga meelsuse väljendusevabadust, koosolekuvabadust, sõnavabadust ja liikumisvabadust.

“Ameeriklastel on oma lipu kohta ütlus “these colours don´t run”, mis tähendab, et need värvid ei pane plehku,” sõnas Estam, kelle meelest peaks sama väljendit saama kasutada ka Eesti trikoloori kohta.

Estami sõnul rikkus seadust ka riigiteenistuja (pildil Estami selja taga), kes rebis 27. mail temalt enne Tõnismäe turvaalasse sisenemist riigilipu. Paraku aga pole Estamil õnnestunud teada saada lipurebija isikut.

Ka soovib Estam, et see siiani tundmatu isik vabandaks Jüri Estami ees.

Kogu Tõnismäel tekkinud olukorra lahendamisel reageeris aga siseministeerium Estami hinnangul kõvasti üle. “Sääse tulistamiseks kasutati haubitsat,” toob Estam võrdluse.

Estam heidab siseminister Laanetile ette, et viimane rikkus valitsuse korralduse “tagada monumendi juures pidev politseivalve” täitmisel oma võimupiire.

Tõepoolest, vahetult enne valitsuse korraldust oli teada, et monumendi juurde on tulemas meeleavaldusi, ent see oleks nõudnud adekvaatse politseivalve korraldamist, mitte ala kuudeks sulgemist, leiavad Estam ja tema jurist Allen-Illimar Putnik.

“Vanad demokraatiad ei kasuta eriolukordade väljakuulutamist vastureaktsioonina rahumeelsete meeleavaldajate soovile ja vajadusele kasutada põhiseadusega garanteeritud sõnavabadust,” leiavad nad.

Sarnaseid olukordi, kus politseil tuleb tegeleda kahe eriarvamustel oleva meeleavaldajate poolega, on demokraatlikes riikides ohtralt.

Estami sõnul on sellistes olukordades politsei eesmärk meeleavaldajaid turvata, neid vajaduse korral lahutades, aga mitte takistada. “Politseinike ülesanne on sellisel juhul konkreetne: kasvõi füüsiliselt ennast kahe leeri vahele asetada, moodustades nii turvatara.”

Meie võimud võtsid oma otsusega probleemilt küll viitsütiku, ent tegid seda ebaprofessionaalselt ja kõigi õigusi riivaval viisil, nendib Estam. “Meil on võim, aga mitte vastutus.”

Estami sõnul võttis ta kohtuskäigu siseministri vastu ette üsnagi vastumeelselt, ent talle tundus, et vähemalt üks eestlane peaks sellise ebaõigluse suhtes selja sirgu lööma. “Me oleme valmis kohtus edasi kaevama, arvatavasti tulebki meil kõik kohtuastmed läbi käia. Kui vaja, läheme Strasbourgi välja.”

Estam rõhutas, et Tõnismäe memoriaaliga tuleb tegeleda nüüd ja kohe. Tema sõnul ei aita ohkamine, et see monument oleks tulnud ära viia juba 15 aastat tagasi. Ta loodab, et pronkssõduri küsimus kerkib päevakorda ka algava valimisteelsel hooajal.

Pronksmehe tähtsust on Estami sõnul raske alahinnata. Aga just seda on tema sõnul siin tehtud, nimetades esilekerkinud küsimust eesti siseasjaks.

Pronksmees on siia Venemaa poolt sissejäetud imperialistlik piiritulp, mille eesmärk on meile vaid pahandusi tuua, toonitas Estam.