"Neid õnnetusi võib tulla veel," sõnas Liiger. "Tegemist on ekstreemse ja ohtliku atraktsiooniga, kus viga võivad saada ka hea ujumisoskusega inimesed. Inimene võib vees väga ruttu surra," kirjutab ajaleht Pealinn.

Liiger ütles, et käis esmaabi andjatest spetsialistide meeskonnaga enne Viimsi veekeskuse avamist seal ringkäigul ning keskuse töötajatele elustamisvõtteid õpetamas. "Seesama kurikuulus lilla toru oli just see, mida me hindasime ohtlikuks - selliseks, kus igal juhul peab instruktor kogu aeg juures olema," sõnas ta. "Aga tegelikult ei ole ka ühe inimese pidev kohalolek piisav, sest tema vaatevälja piirab veekardin – vetelpäästja ei näe, mis selle taga toimub ja kes millal vee alla pudeneb."

Viimsi veekeskuse lillasse liutorusse võivad minna kõik, kel pikkust üle meeter neljakümne. Basseinis, kuhu veetorust plartsatad, on aga sügavust 1.80. Vähem ei saa – sest siis on oht end ära põrutada. Kuid basseini sügavust arvestades tundub uppumisoht enam kui reaalne.

Liigeri sõnul tuleb sellisesse liutorusse minnes igal juhul riskidega arvestada. "Ka selle 42-aastase naise puhul tekkis küsimus, miks ta sinna torusse läks," ütles ta. "Iga külastaja peaks taolisesse atraktsiooni kriitikameelega suhtuma – kui ujuda ei oska, siis pigem ära mine."

Kas kõnealuse veetoru kasutamisele ei peaks lisapiiranguid seadma või teda üldse keelama? "Tegemist on eurostandarditele vastava atraktsiooniga, nii et selles osas ei ole ka keskuse omanikule midagi ette heita," sõnas Liiger. "Mina ei süüdistaks ka vetelpäästjat, et ta naist õigeaegselt ei märganud. Ta lihtsalt ei pruukinud näha, et üks inimene niimoodi vee alla kadus. Küll aga võib küsimärgi alla seada, kas nad tegid elustamisel kõik õigesti."