Esitleti uusi eesti-läti ja läti-eesti sõnaraamatuid, milles on oma koha leidnud ka levinumad päevakohased erialasõnad ja släng

30. juunil esitleti Eesti Keele Instituudis Eesti-Läti piiriülese koostöö programmi raames valminud eesti-läti ja läti-eesti sõnaraamatut.

"Kuigi koostöö eestlaste ja lätlaste vahel on eri elualadel tihe, on omavahelises suhtluses harjutud kasutama pigem mõne suurema võõrkeele vahendust,“ märkis siseministeeriumi Euroopa territoriaalse koostöö büroo peaspetsialist Hannes Nagel. „Selle keelebarjääri ületamise üheks näiteks ongi Eesti-Läti piiriülese koostöö programmi toetusel valminud sõnaraamatud, mis toovad loodetavasti juurde uusi läti keele huvilisi Eestis ja eesti keele huvilisi Lätis," lisas ta.

Eesti Keele Instituudis ja Läti Keele Agentuuris (Latviešu valodas aģentūra) valmis samaaegselt kaks sõnaraamatut, kummaski rohkem kui 40 000 märksõna. Lisaks sõnastike paberversioonidele on kõigile huvilistele tasuta kasutamiseks valminud ka elektrooniline sõnaraamat aadressil www.ee-lv.lv.

Uued sõnaraamatud erinevad koostamismeetodi poolest mõneti teistest üldkeele sõnaraamatutest. "Sõnaraamatute koostamisel lähtuti põhimõttest, et kajastatud sõnavara oleks päevakohane ning et lisaks põhisõnavarale oleks esindatud ka sagedamini kasutatavad erialasõnad, kõnekeel ning släng," ütles Eesti Keele Instituudi sõnaraamatute peatoimetaja Margit Langemets.

Lätis tehtud eesti-läti sõnaraamat on koostatud traditsioonilisel viisil, toetudes eesti keele osas olulisel määral varem tehtud sõnaraamatutele. 

Eestis tehtud läti-eesti sõnaraamat on koostatud aga uudsel viisil. "Lähtepunktiks võeti mõlema keele paralleelsed tekstikorpused. Nii eesti kui läti keele laused või fraasid on pandud vastamisi ja sellise andmebaasi toel on hakatud neid vasteid sõnaraamatusse tõstma. Lähtutud on mõistest, ühest tähendusest, mida väljendavad teatavad sõnad läti ja eesti keeles ning mida selle sõnastiku piires käsitatakse sünonüümidena," täiendas Langemets. Sõnaraamatuid aitasid koostada Eesti poolelt Merle Madisson, Aive Mandel, Tauno Nõulik, Anita Tannenberg, Arvi Tavast ning Läti poolelt Valts Ernštreits, Marika Muzikante ja Maima Grīnberga.

Sõnaraamatud on mõeldud nii professionaalseile tõlkijaile kui ka neile, kes isiklikus või ärisuhtluses eelistaksid kõnelda otse, mitte mõne teise keele kaudu. Varasemais sõnastikes ilmunut kasutatud pole ning mitmed uudissõnad näevad esimest korda trükivalgust. Sõnaraamatute trükitiraaž on 2700 – 1350 eesti-läti sõnastikku ja 1350 läti-eesti sõnastikku.

Projekti kogueelarve oli 490 828 eurot, millest Eesti-Läti programmi 2007-2013 kaasrahastus moodustas 357 273 eurot. Eesti-Läti programmi viiakse ellu Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika alla kuuluva Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames ja seda rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.