Vetelpäästjad on kalamehi märganud juba Lämmijärvel, Tamula järvel ja Paide tehisjärvel, samuti on esimesed õngemehed läinud Tallinna külje alla ülihapra jääga Maardu järvele. Kalameeste lemmikpaik Peipsi järv ei ole veel jäätuma hakanud.

Vetelpäästeühingu osakonnajuhataja Helgi Lutvei sõnul on nende kalameeste näol tegemist täielike kaskadööridega, sest järvede jää ulatub maksimaalselt vaid 5-6 sentimeetrini ning loogiliselt võttes ei tohiks see täiskasvanud inimest kanda.

"Jääle tohib minna alles siis, kui selle paksus on vähemalt seitse sentimeetrit ning mitmekesi jääle minnes peab selle paksus ulatuma vähemalt 14 sentimeetrini," ütles Lutvei BNS-ile.

Tema sõnul on hulljulged kalamehed jätnud endast järele masendava uppunute statistika, mille järgi nõuab nõrk jää igal aastal keskmiselt seitsme õngitseja elu.

Tänavu on nõrga jää tõttu uppunud 11 inimest, neist seitse olid kalamehed. Viimaste aastate traagilisim aasta oli mullu, kui läbi jää vajumise tõttu uppus 22 inimest, nende hulgas üheksa kalameest. 1992. aastal, kui nõrga jää tõttu uppus 19 inimest, oli nende seas 16 kalameest.