Esimene uuring lõpetajate edukusest: kutseharidus ei pruugi olla kindla peale minek
Statistikaamet esitles täna uuringut "Edukus tööturul", mis uuris kutse- ja kõrghariduse lõpetanute keskmist brutosissetulekut ning sotsiaalset seisundit tööturul. Uuring võib ümber lükata arusaama, et kutseharidus ja konkreetse ameti õppimine on tööturul kindla peale minek.
Uuringust selgus, et niinimetatud praktilised erialad kiiret tööleasumist garanteerida ei pruugigi, pigem oli kutseharidust omandanute seas töötuid 2012. aastal kõige enam: iga neljas kutseharidusega inimene oli tööta.
Erialade lõikes torkas silma see, et iga viies ehituse eriala omandanu oli end töötuna registreerinud. Samuti oli kutseharidusega töötute seas palju arvutiteaduste eriala lõpetajaid. Seevastu tervise valdkonnas kutsehariduse omandanute töötuse tase oli väike.
Siiski möönis statistikaameti juhtistatistik Koit Meres, et suurtest järeldustest tasuks hoiduda. "Me ei räägi antud juhul siiski pikaajalisest töötusest. Paljud inimesed võivad vaadeldava aasta jooksul olla vahelduva eduga nii töötud kui tööga hõivatud," selgitas ta.
Vähem üllatuslikult oli töötus kõigi lõpetanute puhul suurim just esimesel aastal pärast lõpetamist. Samuti tõid analüütikud välja selle, et kõige rohkem sõltub töötus haridustasemest, mitte erialast. Magistrikraadiga töötuid oli ligi poole vähem kui bakalaureusekraadiga töötuid ning kutseharidusega töötuid omakorda ligi poole enam kui bakalaureusekraadiga töötuid.
Suurim sissetulek: õigusteaduse doktor
Kõrgem haridus tagab ka kõrgema palga. Uuringust selgus, et doktoriõppe läbinute brutopalk oli märgatavalt suurem kui magistrikraadi omanikel. Näiteks õigusteaduste doktor teenis kuus keskmiselt 3000 eurot. Keskmine doktorikraadi omanik teenis umbes 1700 eurot kuus, magistrikraadiga inimene 1200 eurot, bakalaureusekraadi ja rakendusliku kõrgharidusega inimeste puhul jäi palga ülempiiriks 1000 eurot kuus.
Erialati ületas rakenduslik kõrgharidus palgatasemelt bakalaureusekraadi näiteks arhitektuuri ja ehituse ning tervise valdkondades. Arstiteaduste puhul olid palgalõhed haridustasemete vahel tunduvalt väiksemad kui muudes valdkondades.
Statistikaamet kasutas uuringu läbiviimiseks Eesti Hariduse Infosüsteemi, Maksu- ja Tolliameti, Rahvastikuregistri ja Töötukassa andmeid. Edukuse hindamise peamiseks näitajaks on võetud töine brutosissetulek Maksu- ja Tolliameti andmetel ning inimeste sotsiaalne seisund (töötamine, välismaal elamine, edasiõppimine, vanemapalgal olemine). Seega loodud on unikaalne andmestik, mille alusel saab omavahel võrrelda erinevaid koole ja erialasid.Sellist uuringut varem läbi pole viidud.
