Möödunud aastal viis riik sisse murrangulised muudatused kõrghariduse vallas: IRL-i välja lubatud tasuta kõrgharidus sai teoks, mis tõi kaasa kolm tähelepanuväärsemat muudatust. Esiteks kaotati tasulised õppekohad ja nüüd konkureerivad kõik pingerea alusel riigieelarvelistele kohtadele. Teiseks viidi sisse vajaduspõhiste õppetoetuste süsteem, mis rõhub senisest enam neile tudengitele, kes on majanduslikes raskustes. Kolmandaks on vaja läbida kindel ainepunktide arv semestris ja seda tegemata tuleb rahalist lõivu maksta.

„Kurb öelda, aga eks nad mõnes mõttes katsejänesed on,“ ütles Eesti üliõpilaskondade liidu esimees Sigrid Västra septembris sisseastunute kohta. Ta rõhutas, et kuigi meedias on reformi kohta kostunud palju kriitikat, ei ole õige tervet ümberkorraldust hukka mõista. „Emakeelne kõrgharidus on nüüd võimalik omandada tasuta. See on väga oluline, väga vähe on maailmas riike, kus saab kasutada sellist privileegi,“ tõi ta välja reformi positiivse joone.

Ebaõiglane toetuste süsteem

Kõige rohkem vajaks ülevaatamist aga toetuste süsteem. Hästi õppimise eest saavad kevadel 100-eurose stipendiumi vaid 480 tänavu alustanud tudengit. Ülejäänud saavad rahalist abi vaid siis, kui nende sissetulek pereliikme kohta on tuludeklaratsioonide järgi piisavalt madal – alla 280 euro kuus.

„Õpitulemuste eest stipendiumi mittesaamine tekitab kindlasti rahulolematust. Valitseb ootus, et kui ma õpin hästi, siis see saab ka kuidagi premeeritud. Neid tudengeid on vähe, kellel liiga palju raha on,“ nentis Tartu ülikooli üliõpilasesinduse avaliku poliitika spetsialist Laura Kalda.

Osadel majanduslikes raskustes tudengeil jääb aga bürokraatia tõttu raha saamata. Tuludeklaratsioone esitatakse liiga harva selleks, et süsteem pere ootamatult muutunud majanduslikku olukorda arvestada saaks. Samuti ei arvestatud ülalpeetavana üle 18-aastast keskkoolis või ülikoolis õppivat õde või venda, mistõttu arvati sissetulek pereliikme kohta suuremaks kui see tegelikult oli. „See mure sai õnneks juba lahendatud. Nüüd kuni 24-aastane õppiv õde või vend läheb tudengi leibkonna liikmena arvesse,“ ütles Kalda.

Üksikvanemate probleem on aga jätkuv. „Sünnitunnistuse järgi võetakse vanemate andmed, nähakse, et mõlemad töötavad. Aga kuskilt ei tule välja see, kas mõlemad vanemad ka reaalsuses oma last toetavad,“ tõi Kalda veel ühe näite süsteemi kitsaskohast. Nagu haridusministeerium aga paar kuud tagasi Eesti Päevalehele põhjendas, tuleb süsteemis ette ka võitjaid. „On juhtunud seda, et üks vanem töötab Soomes, mistõttu tema sissetulek Eesti tuludeklaratsioonis ei kajastu, nii et tudeng saab toetust ja Soomest saadetud raha mõlemat,“ rääkis Kalda.

Nii plaanivad üliõpilasesindused toetuste süsteemi parendamise nimel veel riigiga koostööd teha. Peamine eesmärk oleks senisest suurem paindlikkus erijuhtude käsitlemisel, et toetus jõuaks õiglaselt just nendeni, kellel seda vaja on. „Eritoetus annaks võimaluse äkkjuhtudel toetust taotleda. Ideed kiidetakse, aga hetkel käib vaidlus teostuse poole üle,“ tõdes Västra.

Sõel nüüd tihedam

Sisseastumise sõel on aga tihedamaks muutunud. „Tartu ülikooli sissesaanute riigieksamitulemuste põhjal saab öelda, et sisseastujate tase tõusis. Seda ka tänu sellele, et ei olnud eraldi vastuvõttu tasulistele õppekohtadele,“ ütles Tartu ülikooli õppekorralduse spetsialist Ülle Hendrikson. Kalda lisas, et konkurents sõltub suuresti ka erialast, sest mõnel erialal on rohkem kohti.

Tallinna ülikooli akadeemiline prorektor Priit Reiska lisas, et tasuta õppekohad meelitasid inimesed erialadele, kus varem olid vaid tasulised kohad, näiteks sotsiaalpedagoogika-lastekaitse ja sotsiaaltöö. „Gümnaasiumilõpetajate kõrval tundsid edasiõppimise vastu elavat huvi ka täiskasvanud õppijad,“ ütles Reiska.

Ta lisas, et tasuta kõrgharidus toob kaasa selle, et soovijaid on rohkem, kuid samas seavad ülikoolid ka kõrgema lävendi. „Järgmisel suvel on TLÜ vastuvõtutingimused mõnevõrra rangemad,“ kinnitas ta. „Konkurentsitingimuste muutumine toob kaasa selle, et gümnaasiumilõpetajad on oma erialavaliku põhjalikult läbi kaalunud,“ oli ta optimistlik.

Kas ka õppetöö ja lõpetajate kvaliteet sellest suureneb, näitab aeg. „Ka varasemalt ennast just raha eest läbi vedada ei saanud,“ arvas Västra ja lisas, et õppekvaliteeti päevapealt tagada ei saa ja muudatustega tuleb veel vaeva näha. „Oleme seisukohal, et väga oluline on õppejõudude kvaliteedi hindamine. Tuleb mitte ainult vaadata nende teadustööd, vaid hinnata nende õpetamisoskust, see on võtmeküsimus,“ toonitas ta.

Töötada ja õppida?

Palju tekitas furoori ka jäik nõue läbida semestris kindel arv ainepunkte, mida tegemata peaks trahvi maksma, mis aga võib väga keeruliseks muuta kooli kõrvalt töötamise. See, kas ja kui palju üliõpilane ainepunktide võlgujäämisel trahvi peab maksma, on jäetud kõrgkoolide otsustada.

Selle muudatuse mõju on hetkel raske hinnata. „Adekvaatselt saame seda vaadelda ehk alles aasta pärast. Oleme ministeeriumiga rääkinud, et teeks asjakohase uuringu. Võlgujäädud ainepunktide esimene statistika tuleb ilmselt alles kevadel, siis saame teada, palju trahve maksti,“ rääkis Västra.

Kuidas tulid aga süsteemiga toime septembris sisseastunud ja tööl käivad tudengid? Tallinna tehnikaülikooli magistrantuuris inimressursi juhtimist õppiv Madis Einpalu kinnitas, et tema jõuab nii, et trahvi maksma ei pea, kuigi tal on kooli kõrval nii täiskohaga palgatöö kui oma ettevõte. Samas möönis ta, et magistrantidel ongi kursus tihti niiviisi korraldatud, et õpe toimuks õhtusel ajal. „Bakalaureuseastmes ilmselt täiskohaga töötada ei saa,“ tõdes ta.

Varem tegid seda aga paljud tudengid. „Tööandjad soosisid väga seda, et tudengid täiskoormusega töötaks. Vajadus kooli kõrvalt töötada on olemas. Õnneks tundub, et ettevõtjad on valmis senisest enam osakoormusega töötamise osas vastu tulema,“ lausus Kalda.

Västra sõnul on vastutulelikud ka kõrgkoolid. „Kui on ühiskondlikult aktiivne üliõpilane, siis ta võib mõned ainepunktid võlgu jääda nii, et ei pea maksma,“ tõi ta näite. Üldiselt aga nägid üliõpilaskonnad seda reformi aspekti pigem probleemina. „Reformi põhisuund on nominaalajaga lõpetamist survestada, aga see taotleb ka keskpärast õppetaset. Näeme ohtu, et kui üliõpilasel on esmane eesmärk nui neljaks kõik ained ära teha, läheb ta keskpärasuse peale välja,“ rääkis ta.