"Tegemist oli perekonnaga, kus mõlemad emad olid saanud lapsed, kus sünnitunnistusse isa märgitud ei olnud. Tegemist oli spermadoonorlastega ja need lapsed on selles perekonnas elanud juba üle nelja aasta," ütles Seksuaalvähemuste Kaitse Ühingu juhatuse esimees Reimo Mets "Ringvaates", vahendasid ERR Uudised.

Metsa sõnul leidis kohus, et selles konkreetses asjas on lapsendamine mõlema lapse huvides, öeldes, et vastastikku on kumbki ema ka teise lapse nn teine vanem hooldusõiguse küsimuses.

Küsimusele, kui suur osa on selles kooseluseadusel ja kooseluseaduse lepingul, millele need naised olid alla kirjutanud vastas Mets, et enne kooseluseadust ei ole see võimalik olnud.