Esimene Eesti pagulaspere jäi ülemäära kauaks reisile ja jääb peretoetuseta

 (162)
Tallinna Lennujaamas
Tallinna LennujaamasFoto: Tanel Meos

Siseministeeriumi andmetel on täna Euroopas reisil kokku 44 Euroopa rändekava alusel Eestisse ümberasustatud pagulast ning ühe pere reis on veninud liiga pikaks.

Sotsiaalministeeriumi rahvusvahelise kaitse poliitika juhi Triin Raagi sõnul reisimisest ja soovist näiteks sugulastele külla minna asüüli saanud teavitama ei pea, kuid üle 90 päeva kestma jäänud reisil on siiski tõsised tagajärjed. „Üldiselt on tugiisikud [põgenike reisiplaanidega] kursis, sest teevad oma klientidega tihedalt koostööd, kuid nõuet reisiplaanidest teada anda ei ole. Rahvusvahelise kaitse saajatel on õigus Euroopa Liidus reisida kuni 90 päeva. Selle ületamisel peatatakse peretoetuste maksmine,“ selgitas Raag.

Siseministeeriumi kommunikatsiooninõuniku Karin Kase sõnul on üks kolmeliikmeline Süüriast pärit pere tänaseks lubatud 90-päevase tähtaja ületanud. Triin Raag kinnitas, et põgenikud jäävad siiski Eestiga seotuks. „See tähendab, et neil pole teistes liikmesriikides võimalik töötada või toetusi saada. Eestisse naasmisel on neil jätkuvalt õigus tugiisikuteenusele ning võimalus jätkata keeleõppega,“ selgitas ta.

Seotud lood:

Samuti peavad nad Raagi sõnul arvestama võimalusega, et varem üüritud korterite lepingud on lõppenud. „See tähendab, et nad peavad ise leidma raha uue eluruumi üürimiseks, sest teistkordselt eluruumi üürisuhte alustamisega seotud kulude katmist ei toetata. Teavet selle kohta, mis juhtub, kui nad Eestist lahkuvad ja oma kohustusi ei täida – näiteks üür, kommunaalmaksed, tööleping – jagatakse nii eeltutvustusel Türgis, Kreekas, kohanemisprogrammis kui ka tugiisikute poolt. Sealjuures tuuakse välja ka mõju lastele, kes on siin uuesti hariduse omandamist jätkanud.“

„Reisile“ jäänud pagulaste Eestisse tagasi toomiseks ei tee Eesti midagi, küll aga on neil põhjust karta saada asukohamaa poolt välja saadetud. „Nende inimese väljasaatmise eest vastutab see riik, kus nad ebaseaduslikult viibivad,“ märkis Kase ja selgitas, et üldiselt on loogika selline, et kui inimesed soovivad uues riigis oma elukoha registreerida, peaks see riik kontrollima, kas neil on õigus seal riigis viibida. Kui seda õigust ei ole, siis peaks riik nad Eestisse tagasi saatma.

Siin aga võib lugu kujuneda nii ja naa. „Euroopa Liidus toimib riikidevaheline andmevahetus hästi ja inimesi saadetakse iga päev Euroopa Liidu liikmesriikide vahel välja. Samas saabub Saksamaale igal aastal sadu tuhandeid pagulasi, nii et kui inimesed otsustavad riigis illegaalselt elada, siis on neil ilmselt võimalus ka märkamatuks jääda,“ pakkus Kase.

Kui liigkauaks ilma peale jäänud põgenikud peaksid leidma tee Eestisse tagasi, siis võetakse nende käitumist arvesse elamisloa pikendamisel või uue elamisloa andmisel. Seevastu rahvusvahelist kaitset Eesti neilt ära võtta ei saa. Õigemini saab seda teha, aga ainult siis, kui inimene kujutab endast ohtu avalikule korrale ja julgeolekule või tema kaitse andmise põhjused lõppevad – näiteks tema päritoluriigis lõppeb sõda. Niisiis võib tulevikus justkui tekkida olukord, kus inimesel on pagulasstaatus, kuid puudub elamisluba, kuid siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja asetäitja Liana Roosmaa ei pea seda siiski kuigi tõenäoliseks. Roosmaa kinnitusel käib kaitse tavaliselt siiski elamisloaga koos. „Kui inimesel puudub seaduslik alus Eestis viibida, siis tuleb tal riigist lahkuda. Aga see ei tähenda, et teda peaks automaatselt kinnipidamiskeskusesse paigutama. Selleks tuleb saada kohtu luba ja peavad olema objektiivsed põhjused.“

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare