ERRi RAHAALLIKAD | ÜRO pagulasamet toetas "Pealtnägijat", rahasüsti abil on eetriaega saanud Kirikute Nõukogu, Hispaania suursaatkond ja paljud teised asutused

 (136)

ERRi RAHAALLIKAD | ÜRO pagulasamet toetas "Pealtnägijat", rahasüsti abil on eetriaega saanud Kirikute Nõukogu, Hispaania suursaatkond ja paljud teised asutused
TelemajaTanel Meos

Eelmisel nädalal tekitas palju kõneainet jalgpalliliidu 950 000 euro suurune sihtotstarbeline projektitoetus ERRile, et jalgpalli EMi näidataks avalik-õiguslikus telekanalis. MTÜ Eesti Jalgpalli Liit ei ole sugugi ainus, mis ERRi sihtotstarbeliselt toetab.

Sel aastal on ERRi sihtotstarbeliselt toetatud 17 korda ja neist viimane, ulmeliseks tembeldatud rahastus jalgpalliliidu poolt, ei ole teps mitte suurim summa, mis sel aastal laekunud.

Riigikantselei sõlmis 17. jaanuaril ERRiga lepingu 1 678 227 eurole Eesti eesistumise meediateenuste korraldamise tarbeks. See summa on kasutamiseks käesoleva aasta lõpuni. Kui arvestada, et jalgpalliliidu makstav toetus on mõeldud nelja aasta peale, siis ühe aasta kohta ei olegi pisut alla 250 000 suurune summa nii meeletu.

Riigikantselei on sel aastal lisaks üle miljonilisele toetusele teinud ERR-ile veel kolm rahasüsti. Aprillis Mihkli kirikus toimunud Eesti Rahvusmeeskoori kontserdi salvestuse ning EV100 avaürituse ja selle kajastamise eest eraldas kantselei viie päeva peale tervelt 97 000 eurot. Põhjendusega "Leiutajateküla Eesti" toetati ERRi veel 80 000 euroga ning EV 100 turundusklippide loomist 18 620 euroga. Olgu siinkohal võrdluseks toodud Eesti brändi tööriistakasti maksumus - 200 000 eurot - mida nii mõnedki laristamiseks pidasid.

Lisaks jalgpalliliidule on sel aastal MTÜ-dena ringhäälingut toetanud Eesti Pangaliit 800 euroga ja Eesti Kirikute Nõukogu tervelt 32 000 euroga saatesarja "Tähendamisi" neljaminutiliste episoodide tootmiseks. Alates 2009. aastast on kirikute nõukogu teleproduktsiooni panustanud üle 200 000 euro. Tavaline taks aasta kohta kipub olema 32 000 eurot, kuid on olnud ka aastaid, mil 12 000 ringhäälingusse investeeriti.

Loe veel

Seotud lood:

Saatesarja "Oma kodu" jaoks on sihtasutus KredEx eraldanud 53 333,33 eurot. Suurematest summadest saab veel välja tuua soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei 209 826 eurose toetuse, mille kasutamise aeg on määratud kolme aasta peale - 2019. aasta augustini.

Sihtotstarbeliselt toetavad rahvusringhäälingut ka mitmed ministeeriumid - selle aasta jooksul on seni toetanud maaeluministeerium, välisministeerium, keskkonnaministeerium ja sotsiaalministeerium.

Eelmisest aastast on välja tuua Hispaania suursaatkonna 2500 eurone toetus hispaania- ja portugalikeelsete filmide ja Cervantese teemaliste lühiklippide linastamise tarbeks ETV2-s.

Küsimusele, kas ETV eetris ongi võimalik mingi summa eest oma filme näidata, vastas ERR-i juhatuse esimees Erik Roose, et programmis teeb valiku ikkagi programmijuht ja sihtotstarbeline toetus aitab sobivaks osutuva filmi programmi osas majanduslikult otstarbekamaks muuta.

Hispaania suursaatkond on taolisi toetusi teinud ka 2015. ja 2014. aastal vastavalt 2000 ja 1500 euro vääringus.

Kõnekas on ka ÜRO pagulasameti 2400 dollari suurune sihtotstarbeline toetus eelmise aasta lõpus, millega ETV uuriva ajakirjanduse saadet "Pealtnägija" rahastati. Tõenäoliselt sündis antud rahade eest 21. detsembril ilmunud lugu, milles reporteri rolli asunud näitlejatar Piret Krumm Türgis pagulasabi uurimas käis.

Jalgpalliliidu toetuse suurusjärguga läheb samasse auku ka Eesti töötukassa. Nimelt on tähelepanuväärne selle võimekus aidata iga-aastaselt keskmiselt 200 000 euro eest toota saatesarja "Meie inimesed". Nii on aastast 2011 kuni eelmise aastani toetatud ERR-i ligi 1,2 miljoni euroga.

Eelmise aasta juunis teatas Riigikontroll, et Eesti Rahvusringhäälingu rahastamine vajab selgust ja sidumist arengukavadega. Mainiti, et ERRi tegevuste projektipõhine rahastamine teiste riigieelarvest raha saavate asutuste kaudu tekitab ebastabiilsist ega toeta toimeuslikku sõltumatust. Samas ei tuvastanud riigikontroll varade haldamisel ega tehingute tegemisel olulisi puudusi.

2017. aasta juunis ERRi juhtimise üle võtnud Erik Roose sõnul kaalutakse sellised sihtotstarbelised toetused põhjalikult läbi.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare