"Kohtus vaidlustame aga mõlemad hagid kindlasti," kinnitas Kuuskemaa ERRi portaalile.

"ERR on avalik-õiguslik meediaorganisatsioon, kellele on pandud seadusega palju ülesandeid, millest avalikkuse informeerimine olulistest sündmustest on olulisim. Ajakirjandus ei saa töötada, kui ta ei saa kirjutada mõnele inimesele ebamugavatel või tundlikel teemadel. Ajakirjandusvabadus vajab kaitset igal ajal ja igas riigis. Seega on ka sarnased hagi tagamised meie jaoks tõsine murekoht, millega peame võitlema," lisas ta lõpetuseks.

Harju maakohus keelas eile esimest korda "Pealtnägija" saate 15 aasta pikkuses ajaloos ära ühe Eesti mereväe varjatud poolt puudutava kohtuloo avaldamise.

"See päädib sellega, et tänane saade jääb 5-6 minutit lühemaks," ütles saatejuht Mihkel Kärmas eile Delfile. "Kuna see juhtus kõik väga vahetult enne saadet, siis see ei käi nii, et meil on riiulilt võtta õige pikkusega uus lugu."

Kärmase sõnul jõudis täna praktiliselt vahetult enne eetrit saate tegijateni Harju maakohtu määrus, milles öeldakse, et üks osapool annab selle looga seose kohtusse hagi ja selle tagamiseks sisuliselt keelustatakse tänaõhtune lugu.

Kärmase sõnul on tegemist ühe kinnise kohtuistungi materjalidega, sisulise infoga, millest kohtus räägiti.

Juhtum puudutab 2011. aastal avalikuks tulnud mereväe varjatud poolega seotud jaburat kohtuasja. "Pealtnägija" tänane lugu rääkinukski sellest, kuidas see asi kohtus lõppes ja mis seal välja tuli. "Sellest me nüüd ei tohi rääkida," sõnas Kärmas.

Ajakirjanduse huvi konkreetse juhtumi vastu põhjendas Kärmas sellega, et juba kaks korda varem on merevägi püüdnud oma varjatud poolt kinni mätsida ja kalevi alla panna. See oli aastatel 2002 ja 2011. Skandaal puhkeski aastal 2011, kui "Pealtnägija" avaldas loo Eesti mereväes toimuvatest joomingutest ja muudest probleemidest.