"Eesti Vabariigi loomise ajal, 1922. aasta rahvaloenduse põhjal pidas ennast kristlaseks 99,3 protsenti rahvast. Küll teatud mööndustega, võime end kristlikuks rahvaks pidada tänagi," ütles peapiiskop Haapsalu Toomkirikus toimunud jõuluõhtu jumalateenistusel.

Ta märkis, et aasta algul ilmunud inimarenguaruandest saime teada, et nende arv, kes peavad end usklikuks, on pärast taasiseseisvumist kasvanud üle kahe korra, moodustades nüüd 42 protsenti elanikest.

Ta tuletas meelde, et järgmisel aastal ootab Eesti rahvast rahvaloendus, nagu kunagi Joosepit ja Maarjat, kus saame vastata oma usu kohta.