"Esmalt on muidugi küsimus valitsuse otsuse valguses, miks me kandideerime üldse ÜRO julgeolekunõukokku. Mida me seal teeme?" küsis Bahovski. "Kui valitsusel võttis aega umbes pool aastat aega seisukoha kujundamiseks – suvest oli ränderaamistiku tekst teada –, siis julgeolekunõukogus võetakse vastu aastas mitukümmend resolutsiooni. Pluss arutelud. "Kas igale resolutsioonile eelneb Eestis pikett ja valitsuskriis?" lisas ta.

"Suure tõenäosusega on meie kandidatuuril Julgeolekunõukogus kriips peal," nentis Bahovski. "See tekitab küsimuse meie saadikute, poliitikute ja ka presidendi tegevusest Aafrikas ja Ladina-Ameerikas. Olid ju nemad promomas meid julgeolekunõukokku ja seis oli hea. Ja seda kõike valitsuse ülesandel," märkis ta. "Nüüd aga tõmbas seesama valitsus Ränderaamistikule pidurit."

"Võidakse ju öelda, et me ei pea Aafrika riikide ees lipitsema, aga seda tulnuks kohe öelda. Kas keegi loeks kokku kampaaniale panustatud raha, mille valitsus nüüd ise suure tõenäosusega korstnasse kirjutas?" küsis Bahovski veel.

"Strateegilisem pilk ütleb aga, et Eesti väikeriigina peaks hea seisma lepetel põhineva maailma eest," rõhutas Bahovski. "Pole muidugi olemas 100 protsenti lepingutel põhinevat maailma ja pole olemas 100 protsenti džunglit. Kuid meie eelistus peaksid olema lepingud, praegu aga hääletasime džungli poolt," lisas ta. "Selline hoiak tuleb lõpuks meile endile bumerangina tagasi, aga siis võib olla juba hilja."

Eilsel valitsuskabineti istungil jäi ÜRO ränderaamistik Isamaa vastuseisu tõttu valitsuse toetuseta. Nii presidendi kui ka mitmete teiste poliitikute hinnangul reetis Isamaa oma eilse käitumisega 27 aastat kestnud Eesti välispoliitilised põhimõtted. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Jevgeni Ossinovski tegi täna Keskerakonna esimehele ja peaministrile Jüri Ratasele ettepaneku Isamaasse kuuluv ja üks suurimaid ÜRO ränderaamistiku vastaseid, justiitsminister Urmas Reinsalu, ametist tagasi kutsuda.