"Miks peaks just president Kaljulaid olema see, kes Trumpile helistab? Erinevalt Soomest ei tee Eesti president iseseisvat välispoliitikat ja Kaljulaid on seda ka öelnud," kommenteeris Bahovski Delfile küsimust, kas Eesti riigipea võiks initsiatiivi üles näidata ja Trumpile ise helistada.

Bahovski lisas veel, et kollegiaalsuse ja diplomaatilise põhimõtte järgi peaksid riigipead tõesti suhtlema, kuid ometi on Trump suhelnud nt Theresa May, mitte Briti kuningannaga. "Sellest uudisloost ei maksaks teha mingit võidujooksu stiilis,kes saab esimesena USA presidendiga rääkida. Meenutan, et 9/11 ajal oli Putin esimene, kes Bushile helistas, sest külma sõja ajast oli veel see nn hot-line. Kas siis USA-Vene suhted läksid paremaks?"

Bahovski sõnul on oluline, et telefonikõnele ka midagi järgneks, sest välispoliitika ja liitlassuhted ei sõltu ju sellest, millal tehakse telefonikõnesid, vaid pigem ikka püsivatest väärtusarusaamadest, mis Lääne julgeolekukogukonda koos hoiavad.

Kogenematud Kaljulaid ja Ratas tuleb kiirelt järje peale aidata
Probleem on Bahovski sõnul samas ka selles, et nii president Kaljulaid kui ka peaminister Jüri Ratas on välispoliitikas kogenematud ja seega on Eesti olukord tõesti teistsugune sellest, kui president oli Toomas Hendrik Ilves ja peaminister Taavi Rõivas. "Ka viimase kogemus välispoliitikas polnud teab mis suur, kuid praeguseks oleks tal juba mingi kogemus. Ratasel pole sedagi. Kuid meil on professionaalne välisteenistus, kes peaksid nii presidenti kui ka peaministrit kiirelt järje peale aitama. Aega väga ei ole," sõnas Bahovski.

Tänane Eesti Päevaleht kirjutas sellest, et Eesti juhid pole veel Donald Trumpiga suhelnud ning pole ka ise initsiatiivi üles näidanud. Eelmisel nädalal Trumpiga telefonikõne ka Soome president Sauli Niinistö ning see tähendab, et nüüdseks on kõigi Põhjamaade liidrid temaga rääkinud. Seega on põhjendatud küsimus: kas ja millal võiks toimuda Eesti presidendi ja Trumpi telefonikõne?

Nii presidendi kantselei kui ka president Kersti Kaljulaid on kinnitanud, et seni pole kõnet toimunud. Kaljulaid kutsus möödunud nädalal Eesti Päevalehele antud intervjuus sellest mitte suurt numbrit tegema. „Meie Washingtoni suursaatkond on tihedas kontaktis vabariiklastega, suhtlus toimib, arusaamade selgitamine toimib. Anname uuele administratsioonile aega moodustuda ja ametisse asuda,” märkis riigipea.

Eesti Päevalehe andmeil on Eesti valinud aga põhjanaabritest erineva tee, mis tähendab, et telefonikõnet valitud USA presidendiga enne tema ametisse astumist ei püütagi.

Nimelt on diplomaatilises suhtluses tavapärane, et kõikidele sellisel tasemel telefonikõnedele eelneb ettevalmistus. Piltlikult öeldes on pärast USA presidendivalimisi koostatud nimekiri riikidest, kes ja millal Trumpiga telefoni teel vestleb. Eestit seal nimekirjas ei ole.