Erki Savisaar: Suur osa Rail Balticuga seotud hirmudest pole põhjendatud

 (22)
Rail Baltic mängurong
Rail Baltic mängurongFoto: Madis Veltman

Täna öösel arutati riigikogus kolme Balti riigi valitsuse lepet Rail Balticu rajamise kohta. Kuigi EKRE püüdis eelnõu esimest lugemist tagasi lükata, ei läinud see läbi.

Majanduskomisjoni liige, keskerakondlane Erki Savisaar sõnas, et raudtee kohta on inimestel tohutult palju erinevaid arvamusi ja ka kartusi, mis tegelikult ei ole põhjendatud. „Eelkõige rõhutakse sellele, et senine raudteeliiklus kaob, et me ei jõua Rail Balticut üleval pidada ning et see teeb tohutut kahju meie loomastikule. Tegelikult see muidugi nii ei ole,“ ütles Savisaar.

Ta rõhutas, et senine raudteeliiklus ei kao kuhugi, vaid seda hoopis arendatakse. „Tänane valitsus on teinud esimese sammu Haapsalu raudtee taastamiseks ning põhiliste raudteeühenduste kiirus tõstetakse kuni 135 km/h. „Rail Balticut subsideerida tõepoolest tuleb, kuid kogu trassi puhul on see summa 28,6 miljonit viie aasta peale ehk Eesti kanda jääks vähem kui 10 miljonit. Siinkohal tuleb aga tõdeda, et olgu see neljarealine maantee või raudteeühendus, siis otseselt eurosid me kasuna lugeda ei saagi, vaid selle positiivne mõju on laiaulatuslikum,“ selgitas Savisaar.

Majanduskomisjoni liige selgitas, et Rail Balticu tasuvusuuringud on justnimelt rõhutanud objekti sotsiaalmajanduslikku kasu, milleks on hinnanguliselt 16,2 miljardit eurot. Selles võetakse arvesse kiiremaid ühendusi, reisikulude ja -aja säästu, tööd ehitussektorile jm. „Samuti tähendab see väiksemat kliimamõju, õhureostust ja turvalisemat liiklemist meie maanteedel, sest raudtee võtab osa maanteetranspordist kahtlemata endale,“ ütles Savisaar. Suurima koormusega lõikudel on üle 12 meetri pikkuste autorongide arv üle 1300 sõiduki ööpäevas. Nendest kuni 41% liiklevad justnimelt Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel. Samuti kinnitas Savisaar, et ka loomade liikumisele on ökoduktide rajamisega ja tara ehitamisel mõeldud.

Analüüsi tulemuste kohaselt on Rail Balticu ehitusmaksumus kokku 5,7 miljardit eurot, millest sellisel puhul oleks Eesti osa rajamiseks vajalik minimaalne omafinantseering ca 268 miljonit. Raudtee on planeeritud kaheteelise elektrifitseeritud standardrööpavahega (1435 mm) raudteena, mille projektkiirused on 240 km/h reisiveo ning 120 km/h kaubaveo puhul. Trassi pikkus Balti riikides on ca 730 km, sellest Eestis 213 km.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare