Erialaühendused: Reidi tee projekt tuleb peatada ja nullist alustada

 (23)
Lisatud fotod

Reidi tee kehtiv projekt on Tallinna üks aastakümnete mõjukamaid linnaruumiprojekte, mis määrab Tallinna linnasüdame ilme ja identiteedi aastakümneteks. Farsiks muutumas linnaruumiprojektiga on veel võimalik nullist alustada ning luua kaasaegsesse linnaruumi sobiv, inimsõbralik lahendus mis ei eralda mereäärt jäädavalt linnasüdamest – seetõttu tuleb Reidi tee praegune projekt peatada, rõhutasid 14 erialaühendust, kodanikuliikumist ja ülikooli ühisavalduses.

Hetkel kehtiv Reidi tee projekt, mis koosneb peamiselt eelmise sajandi keskpaigale iseloomulikest lahendustest, on sündinud eesmärgipäratult ja konteksti adumata, üdini formaalse kaasamisprotsessiga, ning lõikab mere südalinnast aastakümneteks. Sellise projekti elluviimine muudab sisutuks kõik senised algatused, mis on tehtud Tallinna merelinnaks muutmiseks ja südalinna inimsõbraliku linnaruumi loomiseks, leiavad ühendused.

„Me oleme praegu teelahkmel – kas järgmisteks aastakümneteks saab Tallinnast merelinn või kivilinn,“ selgitas Tallinna ülikooli linnakorralduse õppekava juht, pöördumise üks algatajatest Helen Sooväli-Sepping. „Kaasaegsed lahendused, mis rahuldavad autoliikluse vajadused, jätavad tallinlastele alles mereääre ja lubavad mereääre südalinnaga üheks tervikuks ühendada, on ju olemas ja maailmas ka järele proovitud. Meil ei ole õigustust rajada südalinna veel üks moraalselt vananenud magistraalkoridor, mis lõikab mereääre südalinnast aastakümneteks ära.“

Seotud lood:

Avalduse autorite kinnitusel ei vasta ka tõele Tallinna linnajuhtide senised väited, nagu peaks Reidi teega kiirustama. Ühtekuuluvusfondi rahasid, mis selleks ette nähtud, saab kasutada 2023. aastani. Seetõttu on ainus mõeldav lahendus senise Reidi tee projekti peatamine ja sellega uuesti nullist alustamine, kaasates seekord parimat erialateadmist, avalikkust ning parimaid kaasaegse linnaplaneerimise praktikaid.

Täna Tallinna linnavalitsusele ja linnaametitele, rahandusministeeriumile ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile saadetud pöördumisele on alla kirjutanud Eesti Arhitektide Liit, Eesti Maastikuarhitektide Liit, Linnalabor, Jalakäijate Ühing, Linnaratturite Liit, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond, Tallinna Ülikooli esindajad, Tallinna Tehnikaülikooli maastikuarhitektuuri õppetool, Tallinna Tehnikakõrgkooli arhitektuuri instituut, Terve Eesti SA, Eesti Psühholoogide Liit ja Eesti Geograafia Selts. Avaldusele on eraldi pöördumisega toetust avaldanud ka Eesti Planeerijate Ühing.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare