Ergma: Eesti majanduse suurim probleem on piiratud ekspordigeograafia
Meie majanduse suurim probleem ei ole mitte klimaatiline vaid geograafiline, seda just eksportturgude mõttes. Selle on meie ettevõtjad ammu selgeks saanud, et ainult ida suunal ei saa oma tegevust üles ehitada, aga tõsine probleem on see, et meie olulised välisturud on kõik siinsamas meie ümber,” ütles Ergma ja lisas, et need riigid on aeglased vana Euroopa majandused või endise idabloki riigid. „Me mängime enda kodu ümber, kus praeguste sündmuste taustal on suurt kasvu raske loota.”
Seda võimendab ka Ukrainas toimuv, mis vähendab kogu regiooni usaldusväärsust investorite silmis. „Teiselt poolt võimendavad rahvusvahelised kriisid alati protektsionismi, kõik riigid mõtlevad eelkõige selle peale, et kodus asjad korras oleks,” tõi Ergma välja veel ühe probleemi, millega Ukraina kriisi jätkudes üha enam silmitsi seistakse.
Ergma sõnul on Eesti probleem see, et meie ei saa lootma jääda oma sisetarbimisele. „Sellega võib mõnda aega ennast petta, aga pikas perspektiivis on see tupiktee. Me peame võtma selgelt suuna arenevatele turgudele ja suutma välja nuputada, kuidas jalg Aasia ukse vahele saada,” sõnastas Ergma Eesti majanduse suurima väljakutse järgmiseks kümnendiks. „Ja Aasiasse minekuks on vaja toota keerulisi ja kalleid asju, kõrgtehnoloogiat, sest odavat tööjõudu on neil endilgi.”
„Eesti jaoks üksi on see ulme, aga seda pole suutnud teha ka ülejäänud Euroopa. Siin on vaja Euroopa ühist poliitikat ja lähenemist,” ütles Ergma ja lisas, et Ameerikalt on siin palju õppida. „Kui me vaatame, kui intensiivselt nad Aasias oma ettevõtete ja turu laiendamise eest seisab, siis samamoodi tuleb ka Euroopal asuda tegutsema. Ainult nii saame ka pikas perspektiivis olla edukad.”
Sel nädalal avaldas Statistikaamet, et 2014. aasta I kvartalis vähenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) võrreldes 2013. aasta I kvartaliga 1,9%.
