Erametsaliit: jahipidamine võidakse keelustada juba vähemalt 178 000 hektaril

Protestiaktsiooniga jahiseaduse muutmise toetuseks on tänaseks liitunud 177 946 ha suuruse maa-ala omanikud üle kogu Eesti. Maaomanikud loodavad, et poliitikud arvestavad nende nõudmisega muuta jahiseadus maaomanike õigustega arvestavaks – vastasel korral keelustatakse jahipidamine septembris enam kui kahe maakonna suurusel territooriumil. Aktsiooniga liitujaid tuleb iga päevaga üha juurde.

Ulukid põhjustavad nii metsa- kui ka põllumaa omanikele suurt kahju, sest neid on praegu lihtsalt liiga palju. Praegune jahiseadus ei anna maaomanikule loomade arvukuse piiramisel mingit võimalust kaasa rääkida,“ märgib MTÜ Hiiumaa Metsaselts juhatuse esimees Aira Toss, teatas Eesti Erametsaliit.

„Metsanduse tugiisikuna on mul raske soovitada, et istutage taimi, kui kasvuhoos puud suure tõenäosusega ära süüakse. Loom liigub vabalt, aga tema toidulaua katab maaomanik. Peaks siiski olema omaniku otsustada, kas ta soovib oma tulundusmaal kasvatada loomi või taimi, leppida äranäritud võsaga või loota istutatud taimedest ilusat palgimetsa.“

„Kehtiv jahiseadus ei aita kaasa metsa väärtuse parandamisele, “ nõustub ka Jõgevamaa erametsanduse tugiisik Ain Malm. „Ulukite arvu üldisest piiramisest pole kasu, sest loomad ei tunne kinnistute piire. Just väikese kinnistu omanik võib ühel päeval seista silmitsi tõsiasjaga, et tema töö ja vaev on kahjustuste tõttu 100% hävinud.“

Kommertsjahist ei sünni maaomanikule mingit kasu, lisab Malm. „Sellise küttimise eesmärgiks on trofee, kuid omanik ootab, et jahimees aitaks tema maal suuri ulukikahjustusi ära hoida. Praegune seadus maaomaniku huviga tema enda maal arvestada ei käsi.“

Tugiisikud rõhutavad, et aktsioon jahiseaduse muutmiseks pole suunatud jahimeeste, vaid ajast ja arust seaduse vastu, mis jahiseltsi huvid maaomanike omadest kõrgemale seab. Eesmärgiks on seadus, mis kaitseks nii maaomanikku kui ka kohalikku jahimeest, kellele see tegevus poleks lihtsalt luksuslik hobi.

„Täna otsustavad jahipidamise üle jahiseltsid, mille liikmeid võivad nad ise valida,“ selgitab Ain Malm. „Kui omanik võiks kaasa rääkida, kes tema maa peal jahiõiguse saab, pääseks seltsi liikmeks kergemini ka lihtne maamees. Tekiksid väiksemad jahipiirkonnad ja nende üle oleks otsustusõigus omakandi inimestel.“

„Maaomaniku hääl on kaasatud jahipidamise õiguse üle otsustamisse nii Skandinaavias kui ka kõigis teistes riikides, kus kehtib eraomandi puutumatus. Meil peaks olema samuti, nagu ühes Euroopa riigis kohane,“ leiab Aira Toss. „Ootan võimul olevatelt poliitikutelt koalitsioonilepingu täitmist, kus jahiseaduse kaasaajastamine on selgesti kirjas. Praegu on jahipidamise keelustamine maaomaniku ainus seaduslik võimalus jahipidamise korraldamisel kaasa rääkida.“