"Vajalike mõjuanalüüside puudumisele osundas ka soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Liisa Pakosta, kes peab oluliseks uurida, kas eelnõu rakendamine võib endaga kaasa tuua nii otsese kui ka kaudse diskrimineerimise juhtumite suurenemise riski," viitas kodanikuliikumine oma kollektiivkirjas.

Samuti ootab Avalikult haridusest, et haridus- ja teadusministeerium suhtuks tõsiselt liikumise loodud alternatiivsesse eelnõusse, mille said eelmisel nädalal nii haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi kui ka peaminister Taavi Rõivas. "Ootame, et ministeerium astuks meiega dialoogi ministeeriumi tasandil, kuna eelnõu pole küps Riigikogule esitamiseks. Valitsusel on võimalik selle sammuga tõestada, et ta peab oluliseks kodanikualgatuse rolli Eesti ühiskonnas ja seadusloome kujundamisel."

Kodanikualgatus viitab sellele, et kahjuks näitab värske rahvusvaheline OECD uuring, et Eesti on kodanikuaktiivsuse valdkonnas, mis puudutab valimisaktiivsust ja kodanike kaasamist seadusloomesse, arenenud maade hulgas tagareas. Eestist halvema hinnangu said ainult Venemaa ja Tšiili.

Samuti toob liikumine esile, et koolivõrgu korrastamist ja hariduse rahastamist puudutavate otsuste tegemisel tuleb arvestada ka teisi ühiskonnas planeeritavaid muudatusi. "Eelkõige mõjutab erakoolide finantseerimist haldusreform, millega muudetakse kohalike omavalitsuste funktsioone ja finantseerimist. Seetõttu kutsub kodanikuliikumine Avalikult haridusest valitsust üles esitama erakoolide tulevikku puudutava eelnõu koos plaanitava haldusreformiga kevadel 2016."