Erakoolid: tänasest valitsuse otsusest selgub, kas Eesti riik austab kodanikualgatust
Kodanikualgatus „Avalikult Haridusest“ tahab olla haridus-ja teadusministeeriumile partneriks ja koos töötada välja parima lahenduse, teatas liikumine.
„Eelnõu on koostatud kiirustades ja mõjuanalüüse tegemata ning alternatiive kaalumata. Pannes erakoolid sõltuma kohalike omavalitsuste endi rahastamise ebastabiilsusest tingitud meelemuutustest, satuks üle 6000 erakoolis õppiva lapse keerulisse olukorda ja mitmeid koole ähvardaks sulgemine“, selgitab Waldorf kool Läte juhataja Anne-Lii Kerge.
Kodanikualgatus „Avalikult Haridusest“ on töötanud välja alternatiivse seaduseelnõu, pakkudes omalt poolt välja ühe võimaliku lahenduse tekkinud keerulisele vaidlusele. Eelnõu saadeti eile haridus- ja Teadusministeeriumile ning ka peaministrile tutvumiseks.
„Meie poolt välja käidud eelnõu on kutse arutada kõigile osapooltele sobivate lahenduste üle. Sellesse arutellu peaks kaasama ka kohalikud omavalitsused. Tänasest valitsuse otsusest selgub, kas Eesti riik austab kodanikualgatust või mitte,“ rääkis kodanikualgatuse „Avalikult Haridusest“ eestvedaja Kalev Roosiväli.
Eelnõu kandev idee seisneb selles, et erakoole tunnustatakse Eesti haridussüsteemi ja koolivõrgu osana ning nad võtavad endale vabatahtlikult kohustused, mis kaasnevad avaliku teenuse pakkumisega. Kuna eelnõu vastuvõtmisel tunnustakse erakoole hariduse kättesaadavaks tegemiseks vajalike õppeasutustena põhiseaduse paragrahvi 37 teise lõigu tähenduses, mida tuleb ülal pidada sarnaselt avalike õppeasutustega, ei ole eelnõu põhiseadusevastane.
„Tegelikult on erakoolid juba aastaid sisuliselt tegelenud avaliku teenuse osutamisega, pakkudes kvaliteetset üldharidust. Teeme ettepaneku see ka seadustada,“ rääkis Roosiväli.
„Muutes ka erakoolid riikliku koolivõrgu osaks tagaksime haridusmaastikul mitmekesisuse, kus lapsevanematel säilib õigus enda lapsele vabalt kool valida (vastavalt pere maailmavaatele ja väärtuhinnangutele) ning samas tagaksime lastele kindluse, et nad saavad samas koolis oma haridustee lõpuni käia,“ lisas ta.
Ühtlasi oleksid erakoolid koolivõrgu kõige odavam osa ja tooksid haridussüsteemi nii ajusid, innovatsiooni kui raha juurde, mida hariduses ei ole kunagi liiga palju. Arvestades keskmist õppemaksu (90 eurot kuus), toovad erakoolid haridussfääri igal aastal 7-8 miljonit eurot lisaks.
“Jätkuvalt soovime ümber lükata meedias levinud valeväite, justkui maksaks riik praegu erakoolidele kõik kinni. Erakoolid pole kunagi saanud riigilt ega kohalikelt omavalitsustelt toetust koolihoone remondiks, investeeringuteks, tugiteenuste pakkumiseks jne. ning selle toetuse saamist me ka ei taotle. Selle maksavad kinni lapsevanemad õppemaksu näol. Samas leiame, et igal Eestis õppival lapsel on sõltumata kooli omandivormist õigus soojale klassiruumile, elektrile ja kraanist voolavale veele,” rääkis Rocca al Mare kooli nõukogu esimees Hannes Tamjärv.
Värsked andmed, mis on arvutatud haridus- ja teadusministeeriumist saadud andmete põhjal, näitavad, et ühe lapse õpetamine läheb maksumaksjale riigigümnaasiumis maksma 372 eurot, munitsipaalkoolis 288 eurot ja erakoolis 216 eurot.
