Ülikoolivõrgustiku juriidilisest isikust omanik oleks hariduskontsern ise, sellele loodav juhatus täidaks aga kõigi õppeasutuste ühiseid administratiivfunktsioone. Graubergi sõnul parandaks sellise kontserni loomine üldist õppekvaliteeti, teisalt leevendaks see tema sõnul kõrgkoolide rahaprobleeme, kirjutab Eesti Päevaleht.

„Sellise võrgustiku loomisega saaks ühendada ülikoolide õppekavad ning korraldada suuri ühisprogramme," selgitas ta oma nägemust.

Rektor märkis, et lisaks õppekvaliteedi parandamisele oleks oluline ka rahavoo suurenemine, sest praegu on paljude ülikoolide finantsvahendid piiratud. „Hariduskontserni rahastamisse saaks kaasata aga eri ettevõtted, omavalitsused ja Euroo­pa Liidu toetusfondid," ütles Grauberg,  

Grauberg lisas, et sellised investeeringud oleksid mõistlikud, sest ettevõtted teeniksid oma kulutused tagasi, avalik sektor saaks aga kasu paranenud hariduskvaliteedist.

„Oleme mitme ülikooliga sel teemal juba läbirääkimisi pidanud, ent täpsustamiseks on aeg veel varajane," märkis Grauberg ja lisas, et võrgustikku ei soovita kaasata mitte ainult era-, vaid ka riiklikke ülikoole. Kõrgelennulisemad plaanid näevad hariduskontserni laienemist ka pealinnast välja või isegi välisriikidesse. „Oleks väga hea, kui Tallinn sellest ideest huvitatud oleks ning asjaga kaasa tuleks," tähendas ta.

Abilinnapea Kaia Jäppinen rääkis, et Tallinn toetab mõtet siis, kui haridusspetsialistid uue organisatsiooni tulemuslikkust kinnitavad. „Linn tervitab hariduskontserni loomist juhul, kui see suurendab kõrghariduse rahvusvahelist konkurentsivõimet ning loob paremad võimalused täiendusõppe andmiseks," märkis ta. „Selge on ka see, et selline koostöö eeldaks linnapoolset materiaalset toetust."

Tallinna tehnikaülikooli rektoris Peep Sürjes seevastu hariduskontserni loomise mõte erilist entusiasmi ei tekitanud.

„Eesti Uuest Ülikoolist on räägitud varemgi, kuid selle loomise korral TTÜ küll karjuvat vajadust sellega liitumiseks ei näeks," teatas ta. Teisalt tõdes Sürje, et kui ühinemine väiksemate ülikoolide puhul kasu sünnitaks, siis oleks see positiivne.

Projekti kohaselt oleks hariduskontserni Eesti Uus Ülikool või Tal­linna Uus Akadeemia eesmärk asu­tada eraõiguslik juriidiline isik, mis võib olla sihtasutus, osaühing või aktsiaselts. Vastav katusorganisatsioon korraldaks, arendaks ja peaks üleval võrgustikupõhiseid koolitusi.

Katusorganisatsioon tegeleks kõigi ülikoolide ühiste probleemidega, näiteks õppe kor­ral­duse ja arvestusega, personaliarendusega, kinnisvaraarenduse ja korrashoiu, välissuhtluse kor­raldamise ja muu sellisega. Nõn­da oleks projekti koostajate hin­nangul võimalik säilitada üksikkõrgkoolid traditsioonilistena, ent õiguslikust, finantsilisest ja turunduslikust aspektist figureeriks nende kooslus.