"Asi terendab selles suunas, et mida väiksem on omavalitsusele kuuluv haigla, seda kiiremini ta põhja lastakse," ütles Ennet ajalehele Pealinn. "Haigekassa kuulub riigile ja toimetab selle näpunäidete järgi – kui tahab, sõlmib haiglaga lepingud, kui ei taha, siis ei sõlmi, haigla jääb rahast ilma ja vaagub hinge."

Ennet tõi näiteks Lääne-Tallinna Keskhaigla uue hooldusravikliiniku, mis ehitati eurorahaga valmis, kõik 63 hooldusravi voodikohta said kohe täidetud.

"Aga siis haigekassa otsustas, et ei anna Lääne-Tallinna Keskhaiglale hooldusravilepinguid. Selle asemel sai lepingu Hiiu hooldusravihaigla, mis kuulub erakätesse," meenutas Ennet.

Ennet rõhutas, et Eestis käivad poliitika ja äri tihedalt käsikäes.

Ennet pakkus, et olukorra parandamiseks peavad Tallinna haiglad olemasoleva tervishoiukapitali võimalikult kiiresti ühendama – tekiks Tallinna haigla, mis on PERH-iga võrdne ja juhtude poolest suuremgi veel.

Ennet rõhutas, et ka inimesed ise võiksid tervishoiupoliitika küsimustes kõvema häälega arvamust avaldada. "Kas solidaarne ja taskukohane või erameditsiiniline, lisa- ja omaosalusmaksuline, erakindlustusel baseeruv tervishoid," loetles ta valikuid.